Uudelepp: sotsiaalkampaaniaid kiputakse üle müstifitseerima

Madis Filippov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Agu Uudelepp
Agu Uudelepp Foto: Mihkel Maripuu

Kommunikatsiooniõppejõu Agu Uudelepa sõnul kiputakse Eestis sotsiaalkampaaniaid ülemüstifitseerima, arvates, et kampaaniatega on võimalik efektiivselt inimeste hoiakuid muuta.

Tallinna Ülikooli õppejõud Avo-Rein Tereping kirjutas kolmapäevases Postimehes, et riik võiks teha suuri kampaaniaid ka lasterikaste perede väärtustamiseks.

Tereping küsis oma artiklis, kus on iibeteemalised konverentsid, tulised diskussioonid, veebilehed, plakatikampaaniad? Meil on võimas «Erinevus rikastab» kampaania, samas kui iibeteema on riigi jätkusuutlikuse seisukohalt kaugelt kriitilisem.

«Eestis kiputakse sotsiaalkampaaniad üle müstifitseerima,» sõnas Uudelepp. «Aeg-ajalt kõlavad arvamused, nagu oleks kampaaniatega võimalik efektiivselt inimeste hoiakuid muuta. Tegelikkus on teistsugune. Kampaaniatega on üldjuhul võimalik mingit probleemi lühiajaliselt avalikkuse tähelepanu alla tuua.»

Uudelepp rääkis, et püsiva hoiakumuutuse saavutamiseks peab olema täidetud vähemalt kaks tingimust.

«Esiteks, inimesed peavad aru saama, et kampaania sõnum on ka neile oluline ja vajalik. Suurperede väärtustamine ei oleks enamikule inimestele oluline teema, nagu seda pole ka nt «Erinevus rikastab» kampaania sõnum,» seletas ta.

«Teiseks, kampaania sõnumit tuleb korrata regulaarselt pikema aja vältel. Vastasel korral unustatakse kord kõlanud mõte väga kiiresti,» lausus Uudelepp. «Lisaks on kolmas, mitte küll hädavajalik, aga tõhusust tõstev tingimus. Soovitud käitumist peaks olema võimalik premeerida või soovimatut karistada. Näiteks tunnustada õigesti käitujaid või jätta vastalised mingite privileegideta.»

Uudelepa väitel jääb üldjuhul neist kolmest tingimusest vähemalt kaks täitmata ning tulemus seetõttu saavutamata.

«Edulugusid on Eestis vähem kui läbikukkumisi,» kinnitas ta. «Hea näitena tuleb kohe meelde vaid «Traksid peale», kus kõik tingimused on täidetud. Seda kampaaniat on tehtud aastaid ilma põhisõnumit muutmata, inimesed saavad aru, et väljapakutud viisil käitudes on nende tõenäosus õnnetuses ellu jääda suurem ja muidu ükskõiksed pelgavad, et turvavööta sõites võib trahvi saada.»

«Suurperede väärtustamise puhul on raske näha nii teema ühiskonnaülese olulisuse eduka näitamise viisi kui riikliku tunnustuse või sunni rakendamist auditooriumipõhiselt,» lisas Uudelepp. «Seega on kahtlane, kas niisugune kampaania annaks tulemusi. Selliseid hoiakumuutusi üritatakse ühiskonnas esile kutsuda muul moel, mitte kampaaniana.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles