Dokument: Gorbatšov ei kavatsenud lubada Balti riikidel iseseisvuda

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
NSV Liidu viimane riigipea Mihhail Gorbatšov sai endiselt USA presidendilt George H.W. Bushilt oma panuse eest Külma sõja lõpetamisel Vabaduse Medali.
NSV Liidu viimane riigipea Mihhail Gorbatšov sai endiselt USA presidendilt George H.W. Bushilt oma panuse eest Külma sõja lõpetamisel Vabaduse Medali. Foto: Reuters / Scanpix

Suurbritannias elav ja seal varjupaika taotlev Vene teisitimõtlejast ajaloolane ja kirjanik Pavel Stroilov andis Leedu saatkonnale üle 170 lehekülge Vilniuse veresauna käsitlevaid dokumente, mis näitavad, et Nõukogude Liidu presidendil Mihhail Gorbatšovil ei olnud mingit kavatsust lubada Balti riikidel iseseisvuda.

Stroilovi sõnul paljastavad dokumendid muu hulgas Gorbatšovi põhimõtte, et tal ei olnud vähimatki kavatsust anda iseseisvust Leedule ja teistele Balti riikidele, aga ka sellistele vabariikidele nagu Gruusia ja Aserbaidžaan.

Leedu diplomaadid andsid dokumendid edasi Vilniuse peaprokuratuurile, kuna sealsed prokurörid on üritanud küsitleda endist Nõukogude Liidu presidenti Mihhail Gorbatšovi 1991. aasta 13. jaanuaril aset leidnud riigipöördekatse asjus, kirjutas laupäeval ajaleht Lietuvos rytas.

Leedu prokurörid pöördusid Stroilovi poole pärast seda, kui ajaloolane oli avaldanud augustis Briti ajakirjas Spectator osa Gorbatšovi salatoimikutest Vilniuses aset leidnud veresauna kohta.

Stroilov väidab, et kopeeris dokumendid ekspresidendi isiklikust arhiivist ja võttis Läände minnes kaasa.

«Need dokumendid ei hävita mitte üksnes ajaloolist pilti, milles Gorbatšov on endast loonud, vaid ka Lääne poliitilise eliidi müüdid «perestroika» aastatest,» ütles dissident.

Tema sõnul käsitleb suurem osa 170 leheküljest Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei poliitbüroo Balti komisjoni koosolekute protokolle aastatest 1989-1991, kuid ka Gorbatšovi ja välismaa riigijuhtide vestluste ülestähendusi ning eksliidri lähimate kaaslaste märkmeid ja päevikuid.

Ajaloolane rõhutab, et dokumendid ei näita, nagu oleks Gorbatšov andnud tol päeval Nõukogude Liidu sõjaväe eriüksustele «Alfa» ja «Vitebsk» käsu Vilniuse teletorni juures relvastamata inimeste pihta tuli avada. Vene sõjaväelased tapsid 13. jaanuaril 14 ja haavasid üle 1000 leedulase.

Muude dokumentide hulgas on Gorbatšovi ja toonase USA presidendi George Bushi telefonivestluse üleskirjutus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles