Nõukogude-aegsete mänguväljakute atribuutika ei ole ohtlikum kui tänapäeval valmistatavad vahendid, arvab Tallinna lastehaigla kvaliteedijuht ja tunnustatud lastearst Lagle Suurorg.
Pediaater: nõukogude-aegsed mänguväljakud pole uuematest ohtlikumad
20. november 2011, 22:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui vaadata, kus Eesti lapsed kõige rohkem viga saavad, siis üle-eestiline 2010. aasta statistika kinnitab, et ligi 50 protsenti lapse vigastustega lõppenud õnnetustest juhtub kodus, järgnevad tänaval ja maanteel juhtunud õnnetused 13 protsendiga, siis trenn, mänguväljak, kool ja alles siis lasteaed 4 protsendiga, kaubanduskeskustes või söögikohtades juhtub 2 protsenti õnnetustest, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».
Koduste õnnetuste paremaks vältimiseks soovitab kogenud pediaater Suurorg, et peaks taastama kohustusliku arstivisiidi vastsündinud lapse koju. Arsti või pereõe kõrvalpilk kodule ja tähelepanujuhtimine võimalikele ohuallikatele aitaks õnnetusi vältida ning kõige olulisem on laste järelevalve tõhustamine.
Suurorg lisas, et möödunud nädalal juhtunud traagilise õnnetuse puhul on võtmesõnaks ikka järelevalvevõimalus, sest peab olema inimlikult arusaadav, kui palju on võimalik ühel inimesel valvata.