President Toomas Hendrik Ilves sõnas kohtumisel Eestis visiidil viibiva Euroopa Parlamendi presidendi Jerzy Buzekiga, et Euroopa ei ole suutnud olla piisavalt euroopalik.
Ilves: Euroopa ei ole suutnud olla piisavalt euroopalik
21. november 2011, 15:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Euroopa Parlament peaks olema eeskujuks Euroopa Liidu liikmesmaade rahvaesindustele parlamentaarse võimu tugevdamisel. See on eriti oluline praeguses kriisis, kui meie
ühenduse tulevik sõltub suuresti ka sellest, kas rahvas erinevates riikides tunneb, et temaga räägitakse ja arvestatakse,» ütles Eesti riigipea Toomas Hendrik Ilves tänasel kohtumisel Euroopa Parlamendi presidendi Jerzy Buzekiga, teatas presidendi kantselei pressiesindaja.
«Tunnistagem täna, kui mitmetes riikides üle jõu ja üle võimaluste elamine puudutab meid karmilt kõiki: Euroopa ei ole suutnud olla piisavalt euroopalik. Euroopa vajab pööret,» tõdes president Ilves.
Tema sõnul on mitmete euroala riikide võlakriis mõjutamas kogu Euroopa Liitu ning praegu tundub paratamatu ühenduse jagunemine kiiremateks ja vastutustundlikemaks ning aeglasemateks ja probleemsemateks riikideks.
«Vastutustundlikkusest ei räägi ma vaid iga riigi enda majandus- ja finantsasjade korraldamise kontekstis, vaid vastutustundlikkus tähendab ka ühist toetust raskustesse vajunud liikmesmaadele,» kinnitas Eesti riigipea. «Euroopa Liit peab taastama enda sisemise stabiilsuse ning poliitilise ja majandusliku mõjuvõimu, seda eesmärki tuleb meil kõigil silmas pidada.»
Presidendid Ilves ja Buzek nimetasid murettekitavaks, et Euroopa Liidu majanduse taastumine on peatunud, nimetades ühe põhjusena ka kasvavat usaldamatust.
«Üldine usalduse langus langetab ka investeeringuid ja tarbimist, ülemaailmse majanduskasvu aeglustumine piirab eksporti ning eelarve tasakaalustamise tungiv vajadus pärsib sisenõudlust Euroopas,» kirjeldas Eesti riigipea ühenduse lähitulevikku, kus järgmisel aastal tõenäoliselt pidurdub sisemajanduse kogutoodangu kasv, mis võib aeglaselt hakata taastuma alles 2013. aastal.
Uue majanduskasvu üheks allikaks nimetas president Ilves Euroopa Liidu siseturgu, mis senini ei toimi vajaliku hooga. Unarusse on siin jäänud mitmed võimalused - näiteks teenuste sektor ning IT valdkonna arengute ärakasutamine piiriüleste online-teenuste ja e-kaubanduse arendamisel.
President Ilves pidas tähtsaks, et Euroopa Parlament aitaks omalt poolt kaasa praeguse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika otsetoetuste süsteemi muutmisse.
«Olukord, kus otsetoetuste tasemed erinevad liikmesriikide vahel kuni kuus korda, ei ole kestlik ja moonutab Euroopa Liidu sisest konkurentsi,» rõhutas Eesti riigipea.