Tadžikistanis pikaks ajaks vangi mõistetud ja täna vabastatud Aleksei Rudenko ema Liivi ütles Postimehele, et ta on väga õnnelik ja tal pole sõnu, et hinges toimuvat kirjeldada.
Liivi Rudenko: olen väga õnnelik, et poeg on vabastatud
22. november 2011, 13:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Olen väga õnnelik, et poeg on vabastatud, mul pole sõnu,» kirjeldas ta enda esimesi tundeid. «Mõtteid oli igasuguseid, süda valutas ja ma ei teadnud, kuidas seal asjad toimuvad. Võis ükskõik mida oodata ja see oli raske ootus.»
Liivi Rudenko sõnul kulutas Tadžikistanist iga päev saabunud info kõvasti närve.
«Loodan, et nüüd on kõik läbi. Olen pojaga küll rääkinud, kuid ei tea veel, millal ta Eestisse tuleb,» sõnas ta.
Liivi Rudenko tänas siiralt ja südamest ning vestluse jooksul mitu korda Eesti välisministeeriumit.
«Suur aitäh ministeeriumile, olen väga tänulik oma riigile,» toonitas ta.
Probleemid Vladimir Sadovnitši ja Aleksei Rudenkoga algasid juba märtsis. Liivi Rudenko meenutas, et ta võttis juba siis ministeeriumiga ühendust, kuid ei nimetanud toona ühtegi nime.
«Teadsin algusest saadik, et pojal on raskused, kuid seal käis manipuleerimine, et ta kuhugi ei pöörduks,» selgitas ta. «Kõik see aeg ütles Aleksei mulle: «Ema, ära tee kära».»
Kära Liivi Rudenko ei teinudki, kuid ta võttis ametkonnaga ühendust ja konsulteeris, mida tuleks ette võtta, kui vajadus tekib.
«Kui Venemaa tõstis internetis suure kära, siis oli vaikimine ebanormaalne ja pöördusin ning rattad hakkasid kohe käima,» meenutas ta.
Välisministeerium olla Liivi Rudenkole poja käekäigust teada andnud lausa iga päev.
«Mina uskusin, et abistatakse ilma kärata ja tadžikkide laimamiseta. See polnud ilus pilt, mida meie suur naaber tegi, kuid see mõjus ja press oli tadžikkidel peal - olen tänulik, sest ilma selleta poleks ehk nii ruttu läinud,» mõtiskles ta.
Rääkida oli Liivi Rudenkoga keeruline, sest peaaegu iga minuti järel helises telefon ja keegi soovis naisega suhelda - kas infot küsida või siis õnnitleda.
«Algusest peale on kõnesid nii palju tulnud - kui see info plahvatas laiale maale, siis igalt poolt helistati ja saadeti isegi telegramme,» kirjeldas ta.
«Pean nüüd küll lõpetama,» nentis ta, kui mobiiltelefon kolmandat korda helises.
Kaks AN-72 lennukite komandöri, Eesti kodanik Aleksei Rudenko ja Venemaa kodanik Vladimir Sadovnitši saadeti vangi 8. novembril, kui Tadžikistani Kurgan-Tjube (ka Kurgonteppa) linnakohus mõistis nad süüdi kolmes kuriteos – rahvusvaheliste lennureeglite rikkumises, ebaseaduslikus Tadžikistani riigipiiri ületamises ja salakaubaveos.
Kumbagi meest karistati 10,5-aastase vanglakaristusega, mida hiljutise amnestia tõttu vähendati kahe aasta võrra. Lõplikuks karistuseks jäi lenduritele 8,5 aastat vanglat.
Aleksei Rudenkol on viis tütart ning ta on juba ka kahekordne vanaisa.