Poolamets: kahekiiruseline Euroopa tähendab võimu kaaperdamist

Vaata ERR.ee videot!

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
22. november 2011 21:38
Anti Poolamets. | FOTO: Arno Saar / Õhtuleht

Euroskeptik Anti Poolamets leidis, et Euroopa Liidus algatamisel olev liikumine nn kahekiiruselise Euroopa suunas tähendab lihtlabast võimu kaaperdamist.

«Samuti ei ole keegi andnud kunagi mingeid volitusi ühelegi «eelarvetsaarile», Euroopa ei saa kahekiiruseliselt töötada, kuna keegi pole selleks volitusi andnud,» rõhutas Poolamets ETV saates «Vabariigi kodanikud».

«Praegu on Euroopas tsentraliseerimise gigantomaania kriis, see on ületsentraliseerimise kriis suuresti, lihtsalt euroraha projektiga rebiti see kumm puruks,» tõdes Poolamets.

«Enne eurotsooni minekut said Lõuna-Euroopa riigid endaga hakkama, nüüd on neil kaelas kakskümmend aastat kerjakotti, enne olid nad viletsavõitu majandused, aga nad ei olnud pankrotis, euro viis nad pankrotti oma paindumatu süsteemiga, mis ei võimaldanud enam häda korral devalveerimist, mis oleks mõne majanduse ehk päästnud,» leidis Poolamets.

«Euroopa Liidu põhiküsimus on olnud, kuidas liikmesriigi demokraatlik poliitika haakub ELi üldiste poliitikatega, praegu eriti ei haaku, ELi juhitakse ikkagi ju Berliinist ja Pariisist, euroliit pole ju tsentraliseeritud, kui me isegi ei tea, kes on Euroopa Ülemkogu president Herman van Rompuy ja mida ta teeb,» leidis ajaloolane ja analüütik Erkki Bahovski, kes ei nõustunud Poolametsa väitega, et Euroopa Liit on kiiresti liikumas föderalismi teed.

«Igale Euroopa Liidu valdkonna edasisele arengule ja integreerumisele on olnud oma kindel põhjus ja ELi liikmesriigid ise on selles ju kokku leppinud, aga probleemid on ilmnenud ju nendes valdkondades, kus ELil mingit suurt pädevust pole: majandusreformid, eelarved, vananemine, sotsiaalsüsteem,» loetles riigikantselei strateegiabüroo juht Keit Kasemets.

«Kahekiiruseline Euroopa on ülepingutatud teema, me ei räägi föderatiivsest riigist Berliini ja Pariisi juhtimisel, sest kui hakatakse pädevusi liikmesriikidelt ELi institutsioonidele delegeerima, tähendab see eelkõige aluslepingute muutmist, mis pole üldse lihtne,» tõdes Kasemets.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL