Vene-Ukraina gaasitüli jõudis taas kraanide sulgemiseni

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Pm

Vene energiahiid Gazprom peatas üleeile gaasitarned Ukrainasse, väites, et Kiiev pole tasunud kahe miljardi dollari suurust võlga. Gaasikraan jääb suletuks seni, kuni pooled lepivad kokku uutes hindades.


Kibedate sõnavahetustega silma paistnud tüli käigus esines neljapäeva õhtul optimistliku avaldusega Ukraina president Viktor Juštšenko, kelle sõnul on pooled lähedal kompromissile, kirjutas uudisteagentuur AFP.

Samas lükkas Gazpromi tegevjuht Aleksei Miller kohe ümber igasuguse lootuse kiirele lahendusele, öeldes, et Ukraina peab alanud aastal tuhande kuupmeetri Vene maagaasi eest maksma Euroopa turuhinda 418 USA dollarit ehk üle kahe korra rohkem kui seni.

Eelmisel aastal tasus Ukraina Gazpromile 1000 kuupmeetri maagaasi eest vaid 179,5 dollarit, mis on umbes kaks ja pool korda vähem, kui maksavad Euroopa Liidu riigid.

Kolmapäeval pakkus Moskva Ukrainale odavamat, 250 dollari suurust hinda, kuid Kiiev lükkas selle tagasi, öeldes neljapäeval, et ei suuda maksta üle 235 dollari. Moskva süüdistas seepeale Euroopa-tarnete peatamisega ähvardanud Kiievit väljapressimises.

Gazprom väidab, et Ukraina riiklik gaasiettevõte Naftogaz on ettevõttele võlgu 2,1 miljardit dollarit – sellest 1,5 miljardit moodustavad tasumata arved ja ülejäänud 600 miljonit viivised, kirjutas AP. Naftogaz aga kinnitab, et on oma kohustused venelaste ees täitnud, makstes teisipäeval 1,5 miljardit dollarit Šveitsis registreeritud gaasivahenduskompaniile Rusukrenergo, ning ütleb, et kui Gazprom pole seda raha kätte saanud, siis pole see Ukraina probleem.

Lisaks gaasihinnale pole pooled suutnud kokku leppida ka selles, kui palju peab Gazprom tasuma Ukrainale riiki läbivate gaasitorujuhtmete kasutamise eest. Seni maksis energiamonopol Naftogazile 1,7 dollarit 1000 kuupmeetri gaasi vedamise eest 100 kilomeetri kaugusele.

Uuest aastast pidanuks see summa mullu oktoobris Ukraina ja Vene valitsuse vahel sõlmitud memorandumi kohaselt tõusma kahe dollarini. Juštšenko ja Ukraina peaministri Julia Tõmošenko teatel on transiidihinna säilitamine senisel tasemel vastuvõetamatu, kuna on üle kahe korra madalam kui Euroopa keskmine näitaja.

Ehkki Venemaalt Ukraina kaudu Euroopasse siirduvad gaasitarned pole seni vähenenud, suundus Ukraina energiaminister Juri Prodan eile ringkäigule mööda Euroopa pealinnu, et ELi liidritele olukorda selgitada.

Juštšenko omalt poolt saatis USA presidendile George W. Bushile, seitsmele ELi liikmesriigi juhile ning Euroopa Komisjonile kirja, milles väidab, et Ukraina on tüli käigus oma kohustused täitnud.

Vene maagaasi suurimad tarbijad Euroopas – Saksamaa, Türgi ja Itaalia – on teatanud, et gaasitarned pole pärast Ukraina gaasikraani kinnikeeramist vähenenud. Ka ELi värske eesistuja Tšehhi teatas, et seni kuni Euroopa tarned gaasitüli tõttu ohtu ei satu, on tegemist Vene-Ukraina siseasjaga ja EL sellesse ei sekku.

Olukorras, kus eile oli Kiievis kümme kraadi külma, on Naftogaz lubanud, et Ukrainal on maa-alustes hoidlates piisavalt palju gaasi varutud, et talv üle elada.

Gazprom

•    Tarnib läbi Ukraina Euroopasse enam kui 300 miljonit kuupmeetrit maagaasi ööpäevas.
•    Venemaalt tuleb umbes 25 protsenti ELis tarbitavast gaasist ehk enam kui 40 protsenti ELi imporditavast gaasist, 80 protsenti sellest liigub Ukrainas asuvaid torujuhtmeid pidi.
•    Kui Gazprom müüb praegu Euroopa Liidu riikidele maagaasi hinnaga 460–525 dollarit 1000 m³ kohta, siis Venemaa siseturul on hind umbes 28 dollarit.
•    Alanud aastal gaasi ekspordihinnad aga toornafta odavnemise tõttu langevad.
•    Vaatlejate hinnangul võib maagaasi hind kukkuda poole võrra.
•    Lisaks Venemaale impordib EL maagaasi näiteks Norrast, Alžeeriast ja Liibüast.
Allikad: AFP, AP, Reuters, UPI

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles