Endine õiguskantsler, advokaat Allar Jõks leidis, et ehkki pealiskaudsest mõjude analüüsist, lühikesest jõustumisajast ja rakendusaktide puudulikkusest on räägitud üle kümne aasta, elavad Eestis õigusloome ja mõjude analüüs endiselt erinevat elu.
Jõks: õigusloome ja mõjude analüüs elavad endiselt erinevat elu
24. november 2011, 16:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Allar Jõks osutas, et täna avalikustatud riigikontrolli audit puudulikust mõjude analüüsist viitab samadele puudustele õigusloomes, millele «Hea õigusloome tava». Pealiskaudsest mõjude analüüsist, ebapiisavast jõustumisajast ja rakendusaktide puudulikkusest on Eestis räägitud juba rohkem kui kümme aastat, justiitsministeeriumis välja töötatud juhendmaterjal õigusloomega tegelevatele ametnikele ja kooskõlastamisele on saadetud Hea õigusloome eeskiri.
«Vaatamata sellele julgen väita, et õigusloome ja mõjude analüüs elavad endiselt erinevat elu. Põhjus võib seisneda nii suutmatuses kui ka soovimatuses,» arvas Jõks.
«Suutmatus õigusakti võimalike mõjusid analüüsida tuleneb ametnike vähesest kogemusest ja vastava ekspertteadmise puudumisest Eestis. Nimetatut üritatakse tihti kompenseerida võõrtekstide tõlkimise abil,» leidis endine õiguskantsler. «Soovimatus väljendub eelkõige eelnõude puhul, kus mõjude analüüsi tagant aimub maagiline sõnapaar «poliitiline tahe».» Nende puuduste kõrvaldamiseks imerohtu ta aga ei näinud.
«Õigusaktide mõju analüüsi ei tohi üle- ega ka alahinnata. Esiteks on vaja oluliselt suurendada riigikogu komisjonide nõudlikkust,» arvas Jõks. Ta tõi hea eeskujuna oma kogemusest esile praeguse riigikogu majanduskomisjoni, mida novembri keskpaigani juhtis Kaja Kallas.
«Tema juhtimisel on komisjoni liikmed lugenud läbi nii menetletavad eelnõud kui nende seletuskirjad. Lisaks viiakse komisjonis huvigruppide kaasamine läbi ja mitte vaid «linnukese» pärast. See kõik on võimaldanud komisjonis väidelda sisuliselt eelnõu ettevalmistanud ametnikuga eelnõu vajalikkuse ja võimalike mõjude üle,» märkis Jõks.
«Seni, kuni ametnikud tunnetavad kontrolli puudumist, võivadki head algatused ja eeskirjad jääda paberile,» leidis ta. «Lisaks võiks Eesti loobuda valdkonna õiguslikust reguleerimisest, mille mõjude hindamine käib ilmselgelt üle jõu. Võimekuse tõstmiseks võiks kaaluda riigikogu komisjonide ametnike arvu suurendamist.»
«Teiseks ei saa alahinnata justiitsministeeriumi rolli õigusloome protsessis ministeeriumide juhendamisel ja kooordineerimisel. Justiitsminister Kristen Michali esimesed sammud selles osas on lootustandvad,» märkis Jõks.
«Kolmandaks peaks avalikkuse surve olema järjekindlalt tauniv läbimõtlemata ja «pahelise» õigusloome suhtes. Selleks on Teenusmajanduse koda pakkunud välja kaheksapunktilise Hea õigusloome tava ja korraldab koostöös Postimehega konkursi parima ja halvima seaduse leidmiseks. Mitmed juba laekunud ettepanekud puudutavad samu puudusi, millest kirjutas Riigikontroll oma auditis,» tõdes Jõks.