Laevaõnnetus Rohukülas võib viidata pettusele

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rohuküla sadam.
Rohuküla sadam. Foto: Küllike Rooväli

Hiiumaa praami Scania hiljutine kividele sõit Rohuküla sadamas tõi ilmsiks ehmatava tõe, et sadama süvendus on jäetud nõuetekohaselt tegemata, töid kontrollima pidanud firma pole seda avastanud ja praamikaptenitele on teadlikult jagatud valed navigatsioonikaardid.


29. detsembri hilisõhtul Rohuküla sadamas kergelt põhja kraapsanud praam Scania pääses kerge kriimustusega, kuid tõstis ähvardavad pilved nii süvendustöid teinud Victoria Shipping OÜ kui ka kontrollinud OÜ Lotrell kohale.



Sügavust meeter vähem


Sama päeva pärastlõunal suunati praamide liiklus Rohuküla sadama põhjabasseinist ümber lõunabasseini, kus süvendustööd olid lõppenud ja Lotrell pidanuks olema merepõhja mõõdistanud. Hiiumaa praamide kaptenitele anti Lotrelli koostatud kaardimaterjal lõunabasseini sügavuste kohta, mille järgi navigeerides Scania samal õhtul kivide otsa sõitis.



Põhja mõõdistamine süvendamise kontrollimiseks on kohustuslik, mõõdistamistööde kavandi ja lõpptulemuse peab kinnitama veeteede amet. Nii on süvendamise tellinud riigifirma Saarte Liinid esmalt saanud Victoria Shippingult pooliku töö, siis Lotrellilt puuduliku mõõdistamise, mille on kinnitanud veeteede amet, mis lõpuks viis praami õnnetusse.



Eile kinnitasid veeteede ameti esindajad, et mingist intsidendist amet teadlik ei ole, intsidenti eitasid ka Saaremaa Laevakompanii esindajad.



Pärast Postimehele teada olnud faktide esitamist võttis toimetusega aga ühendust veeteede ameti peadirektor Andrus Maide, kes laeva põhjapuudet siiski kinnitas.



Maide ütles, et veeteede amet ei saa merepõhja mõõdistamist üle kontrollida, vaid peab üksnes kinnitama mõõdistaja vastavuse standarditele. Tema kinnitusel pole amet kindel, kas intsident juhtus üldse sadama akvatooriumis ning et laeva võis vigastada merepõhjas olnud palk.



Tegelikult mõõtis Rohuküla sadamakapten õnnetuse kohas  intsidendi järel kajaloodiga sügavuse üle ning avastas, et kohas, kus sügavus pidanuks olema 4,8 meetrit, oli maksimaalne sügavus vaid 3,8 meetrit. Õnnetuse hetkel oli Scania süvis 3,77 meetrit.



Muulijäänused alles


Postimehe andmeil võis Lotrell esitada veeteede ametile teadlikult puuduliku info sadama mõõdistamise kohta, kuid veeteede amet leppis sellega ja  tunnistades nii lõunabasseini laevaliiklusele ohutuks.



Merepõhja väidetavalt mõõdistanud Lotrelli koostatud kaardi järgi olid samas kohas asunud vana muuli kivivaremed põhjast eemaldatud, kuid tõenäoliselt just nende otsa hilisõhtune praam sõitiski.



Postimeest nõustanud asjatundjate sõnul kivide otsa sõitmine konkreetsel juhul reisijaid ei ohustanud, kuna isegi laevakeresse augu tekkides nii madalas vees jäänuks laev lihtsalt merepõhjale pidama. Asjaolude halvemal kokkusattumisel võinuks laev vigastada sõukruvi ja rooliseadet, mis muutnuks laeva juhitamatuks ja nõudnuks kallist remonti.



Victoria Shipping võitis hanke Rohuküla ja Heltermaa sadama süvendamiseks, Rohuküla sadamas pidi sügavus pärast tööde lõppu ulatuma kuni 5,2 meetrini. Saarte Liinid sai Kuivastu, Virtsu, Rohuküla ja Heltermaa sadamate rekonstrueerimiseks Ühtekuuluvusfondist 450 miljonit krooni, firma omaosalus on 29 miljonit krooni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles