Michal nõustub riigikontrolli kriitikaga mõjude hindamise üle

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kristen Michal
Kristen Michal Foto: Elmo Riig / Sakala

Justiitsminister Kristen Michal nõustus täielikult riigikontrolli kriitikaga õigusaktide mõjude puudulikkuse üle ning kinnitas, et on õigusloome kvaliteedi parandamise nimel tööle asunud. Teisalt ei looda ta, et uus praktika üleöö juurduks.

«Oleme ka ise mitu korda väljendanud seisukohta, et Eestis on õigusaktide mõjude hindamisel kõvasti arenguruumi. Seega oleme riigikontrolliga täiesti ühel nõul ning aruanne meile üllatusena ei tulnud,» tõdes Michal. Samas kinnitas ta, et hea õigusloome tava rakendamine ja järgimine on üks ministeeriumi prioriteetidest, mis on südameasjaks võetud.

«Suurte ja põhimõtteliste eesmärkide saavutamine võtabki rohkem aega, kui aasta või kaks. Hea õigusloome põhimõtete vaimus on seda teemat poliitilise konsensuse saavutamiseks arutatud piisava ajavaruga. Selles osas jõuti olulise tähiseni eelmise riigikogu viimasel tööpäeval, kui justiitsministeeriumis valminud «Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018» parlamendis vastu võeti,» arvas minister.

Teisalt pidas ta Eesti võimet kiiresti otsustada ilma pikkade prognoosideta vahel ka positiivseks. «Üks osa sellest, et Eesti on viimaste aastate maailmamajanduse kriisis hästi hakkama saanud, on olnud ka võime kiirelt otsustada ka siis, kui nähtavus ja prognoosivõime on oluliselt piiratud. Seetõttu ei maksaks vast liiga süngetes toonides oma riigi tegevusele etteheiteid teha, vaid püüda nüüd, kui ajad rahulikumaks muutuvad edasi liikuda – nii, et seadusloome muutub enam analüüsipõhiseks ja enne kui seadus sünnib, on olemas analüüs ja mõjude hinnang, mida soovitakse saavutada,» arvas ta teisalt.

Nüüdseks on hea õigusloome eeskirjad ette valmistatud. Justiitsministeeriumil on ka esmakordselt plaanis koostada valitsusele ülevaade ministeeriumide järgneva aasta õigusloomelistest plaanidest, sh tuues välja need tegevused, kus on planeeritud uusi põhimõtteid eeskujulikult rakendada.

«Me oleme eesmärgiks seadnud, et täies mahus saaks riigis uutele tööpõhimõtetele üle minna aastal 2014, kuid arvestada tuleb, et kogu toimimise reeglite ja tavade muutmine on üsna põhimõtteline ettevõtmine, mistõttu ilmselt on seadusloomes veel nii häid kui halbu näited ka tulevikus näha,» ei olnud minister liialt sinisilmne.

«Meie tegutseme selle nimel, et häid näiteid analüüsist ja ettevaatamisest oleks rohkem ja halbu näiteid kiirustamisest järjest vähem.»

Riigikontroll leidis oma äsjases õigusaktide mõju hindamise aruandes, et õigusaktide mõju analüüsitakse akti esitaja poolt puudulikult, mistõttu ei ole õigusakti vastuvõtjatel ega avalikkusel piisavat ja usaldusväärset infot seaduse võimalike tagajärgede kohta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles