Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul pole Venemaa ja Ukraina gaasisõja tagamaad ainult majanduslikud.
Mihkelson: gaasitüli tagamaad on poliitilised
«Asi pole Gazpromis või Ukraina võlgades, asi on Venemaa valitsuse soovis survestada Ukraina valitsust ning sõna otseses mõttes kätte maksta Kiievi toetuse eest Thbilisile,» kirjutas Mihkelson oma blogis.
Mihkelson viitas Venemaa Föderatsiooni presidendi Dmitri Medvedevi vahetult enne aastavahetust tehtud avaldusele, milles riigipea kinnitas, et Venemaa ei unusta kunagi Ukraina sõjalist abi Gruusiale.
Venemaa peaminister Vladimir Putin süüdistas augustikuise Vene-Gruusia konflikti puhkedes korduvalt Ukrainat ebaseaduslikes relvatarnetes Gruusiale. Asja uurinud Ukraina julgeoleku- ja kaitsenõukogu juurde moodustatud ametkondade vaheline töörühm lükkas Venemaa süüdistused aga ümber.
Mihkelson ei pidanud puhkenud tüli gaasihindade üle üllatuseks, sest ka kolm aastat tagasi kasutas Venemaa energiatarneid poliitilise survestajana.
Mihkelson möönis, et Ukraina sisepoliitilised probleemid on «vesi Venemaa välispoliitilistele ambitsioonide veskile».
«Ukraina presidendi ja peaministri võimukonkurents, demokraatia sünnivalud, Krimmi püssirohutünn ning Moskva pidev surve ei anna kuigi palju hingetõmmet «oranži revolutsiooni» kangelastele».»
Mihkelsoni hinnangul on Venemaa tegelik eesmärk seista vastu Ukraina NATO-püüdlustele ja välistada võimalus, et Ukrainast saaks transatlantilise kogukonna liige.
Tema sõnul tuleb Euroopa Liidul defineerida oma huvid nii Ukraina kui ka Venemaa suunal ja saada üle kartusest, et «mõni karmim sõna või tegu võiks lõppeesmärgile halvasti mõjuda».