Joobes juhtide karistamisele eelneva menetluse peale kulub riigil aastas ligi 640 000 eurot aastas, kauplusevarguste kohtueelse kriminaalmenetluse peale 740 000 eurot aastas.
Roolijoodikute ja poevaraste karistamiseks kulutab riik aastas 1,4 miljonit eurot
4. detsember 2011, 17:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühe joobes juhi kohtusse andmiseks kulutab riik keskmiselt 200 eurot ning ühe kauplusevarguse kohtueelseks menetluseks 191 eurot, selgus justiitsministeeriumi analüüsist.
Möödunud aastal registreeriti 3304 joobes juhtimise ja 4029 kauplusevarguse kuritegu. Seega läheb nende kahe massikuriteo kohtueelne menetlemine õiguskaitsesüsteemile maksma 1,4 miljonit eurot aastas.
Justiitsminister Kristen Michali sõnul ütleb analüüs lihtsalt välja, et kriminaalmenetlus on maksumaksjale üsna kallis viis asju menetleda. «Ei saa öelda, et see näiteks ühe kauplusevarguse kohta odav oleks või selleks vähe aega kuluks. Lisaks, meie analüüsis ei vaadanud me kohtupidamise ja karistuse täitmisega seotud kulusid,» osutas ta tähelepanu.
Analüüsis arvestati vaid tüüpiliste joobes juhtimise ja kauplusevarguse kuritegude kohtueelset menetlust – juurde ei ole rehkendatud väärtegude kulusid ega kohtumenetluse maksumust. Samuti pole arvesse võetud erisusi, mis tulenevad sellest, kui neid kuritegusid menetletakse koos mõne teise kuriteoga.
Põhilisteks kuluallikateks joobes juhtimise ja kauplusevarguse menetluses on ekspertiisikulud (vereproov joobeastme määramiseks, narko- ja alkohoolsete ainete ekspertiisid), riigi õigusabi kulud kohtueelses menetluses, kinnipidamise kulu (48 tunniks) ning transpordikulud.
Joobes juhtimise ja ühe kahtlustatavaga kauplusevarguse kohtueelse menetluse keskmised kulud (ilma vahistamiseta) on kõige suuremad Põhja piirkonnas (vastavalt 187 ja 163 eurot) ning kõige väiksemad Lõuna piirkonnas (167 ja 123 eurot).
«Põhja piirkonna suurem kulu on tingitud nii kõrgemast palgamäärast kui ka sellest, et kahtlustatav peetakse üldjuhul 48-tunniks kinni – teistes piirkondades (eelkõige Lõunas ja Idas) rakendatakse kinnipidamist oluliselt harvem.»
Kriminaalasja menetlemiseks kohtueelses menetluses kulub joobes juhtimise puhul keskmiselt 7,1 tundi ning kauplusevarguse puhul 7,5 tundi. Kolmveerand sellest menetlusajast kasutab politsei ning veerandi prokuratuur.
Kõige ajamahukamateks tegevusteks kohtueelse menetluse läbiviimisel on üldine toimikumaterjalide vormistamine ning tegevuse koordineerimine, milleks joobes juhtimise puhul kulub keskmiselt 2,4 ning kauplusevarguse puhul 3,1 tundi.
Minister jääb rahule
Analüüs on esimene osa justiitsministeeriumi algatatud mitmeaastasest projektist, mille raames kaardistatakse kuritegevuse tulemusena tekitatav menetluskulu riigile ning laiem kulu ühiskonnale.
Michal nägi võimalust analüüsi tulemusel menetlejatel eri piirkondades oma tööd teistega võrrelda ning seeläbi rakendada töömeetodeid, mis on mujal efektiivseks osutunud.
Lisaks aitas tema arvates analüüs hinnata ka seda, kuivõrd otstarbekalt menetlejad eri võimalusi kriminaalmenetluses kasutavad. «Näiteks kiirmenetluse rakendamine mõni aasta tagasi on paljude masskuritegude menetlemise muutunud odavamaks, kiiremaks ning selles osalejate jaoks ka vähem koormavaks.»
«Pigem võiks meie analüütikute sõnul menetluspraktikaga antud osas rahule jääda ja hetkel suuri muudatusi siin me ette ei näe,» sõnas Michal.