Andmekaitse inspektsioon uuris tööandjatelt, kuidas nad on kasutusele võtnud aasta alguses avaldatud juhise, mis reguleerib töötajate isikuandmetega ringikäimist. Selgus, et mõningaid probleeme tekitab tööalase e-posti kasutamine.
Andmekaitse: tööalane ja erakirjavahetus olgu lahus
29. november 2011, 20:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andmekaitse inspektsioon avaldas jaanuaris juhise «Isikuandmete töötlemine töösuhetes», millega kaardistati andmekaitse valdkonnas tööõiguse ala ehk näiteks see, kas tööandja võib lugeda töötaja e-kirju, tema kõnesid salvestada jne.
«Nüüd me tegime seire, et saada praktilist infot, kas tööandjad on juhisega tutvunud ja mis on veel jäänud segaseks ja mis probleemid on tekkinud,» rääkis inspektsiooni vaneminspektor Kadri Levand.
«Peamine tagasiside, mis saime ja mis on tööandjate jaoks suur probleem, on just tööandja poolne elektronposti aadressi kasutamine. See on justkui tööandja vara, mida ta annab töötajale kasutada,» rääkis Levand. «Veel on levinud see praktika, et töötajad kasutavad seda erakirjavahetuseks.»
Levand rääkis, et tegelikult peaks see olema tööandja poolt eelnevalt sisekorra eeskirjaga reguleeritud, sest muidu võib töötaja eeldada, et ta võib seda erasuhtluseks kasutada.
«Tööandjate poolt tuli välja, et nad sooviksid, et see oleks juba töötajate poolt eeldatud, et see ongi ainult tööalaseks kasutamiseks,» rääkis Levand. «Inspektsioon leiab, et tööaadress ja era-aadress peaks olema lahus. See peaks olema üldine tava kõigile.»
Levand seletas, et põhiliselt tuli vastustest välja, et mitmed tööandjad on seetõttu muutnud oma ettevõtte sisekorda. Näiteks 70 protsenti vastanutest olid kehtestanud kirjalikud elektronposti kasutamise reeglid.
«Lahkunud töötaja elektronaadressi peaks peale töösuhte lõppemist tegelikult koheselt sulgema, aga oli ka vastuseid, kus seda ei tehta,» rääkis Levand. «Selles osas on olnud ka päris mitu kaebust, kus seda ei ole suletud.»
Levand rääkis, et tööandja võib töötaja e-kirju lugeda, kuid see peab olema eelnevalt reguleeritud nii, et töötaja teab, missugusel vajadusel seda tehakse.
«See ei ole niimoodi, et tööandja koguaeg loeb paralleelselt töötajaga,» sõnas ta. «Kui see on eelnevalt ära reguleeritud, et näiteks sel ja sel juhul, siis peaks töötaja olema sellest eelnevalt teadlik ka siis, kui see olukord tekib. Tööandja peab hindama pealkirjade järgi. Vahel on pealkirjast aru saada, et tegemist on erakirjavahetusega. Siis ta ei peaks seda avama.»
Levand rääkis, et päevakorral on ka kaamerate teema töökohtades.
«Seal tekib kaks aspekti: turvakaalutlustel on see õigustatud, aga peab olema läbimõeldud, kuhu on kaamera paigutatud ja kui palju see töötajaid filmib,» üles Levand. «Meie soovitus on see, et 24/7 töötaja kaadris hoidmine peab olema väga põhjendatud, sest see on privaatsuse riive. Näiteks rahavahetuse puhul peaks olema kaamera suunatud tehingu tegemise kohale, mitte tervele ruumile.»
60 protsenti vastanutest olid töötajatele seadnud piirangud arvuti kasutamiseks ning inspektsiooni hinnangul on see tööarvuti puhul õigustatud.
«Üldine mulje töötajate vastustest oli positiivne, kui välja arvata need, kes vastasid, et nad ei sulgegi töötaja elektronposti aadressi peale töösuhte lõppemist,» iseloomustas Levand seiret. Ta lisas, et lisaks tööandjatele on juhise läbi lugenud paljud töötajad, kes on niiviisi saanud oma õigustest tunduvalt teadlikumaks.