Riigilt kopsakat toetust saavad parteid vaatavad erakonna liikmemaksust kõrvale hiilijatele pigem läbi sõrmede ning peavad riigi toetust põhjendatuks, sest kõrged ja jäigad liikmetasud vähendaks inimeste võimalust poliitikas kaasa lüüa.
Riigilt kopsakat toetust saavad parteid ei pane liikmemaksust viilimist pahaks
30. november 2011, 00:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mis oleks, kui kõik erakonnad saaksid alates tuleva aasta suvest riigieelarvest toetust vastavalt sellele, kui palju suudavad nad ise koguda liikmemaksu ja aktiviseerida seeläbi oma parteiliikmeid? Selle küsimuse viskas eile Postimehes õhku erakondade rahastamise järelevalve komisjoni liige Kaarel Tarand.
Praegu on tõsiasi see, et erakondade liikmetest üle poolte ei tasu liikmemaksu, ning see süvendab Tarandi hinnangul võimu- ja otsustusvõimalust parteide juhtkondade peades ja taskutes ning koormab riigieelarvet.
Reformierakonna kauaaegne peasekretär, justiitsminister Kristen Michal leidis, et poliitikas osalemist ei tohiks panna sõltuma rahakotist. «Rohelised kehtestasid aastamaksuks 100 eurot, mis on suur raha ja tähendab seda, et vaid rikkamad saaksid kaasa rääkida ühiskonnaasjades,» ütles ta.
Reformierakonna liige peab aastas tasuma kümme eurot. «Loomulikult on hea, kui liikmed panustavad liikumisse, millesse nad usuvad, aga kodanikuühiskonna huvi peaks olema haarata võimalikult palju inimesi aktiivsesse töösse, mitte luua kõrgeid rahalisi barjääre,» ütles Michal.
Aktivistid maksavad
Peaministripartei põhikirja järgi saavad erakonna juhtorganite valimises kaasa lüüa vaid need, kel eelmise aasta liikmemaks tasutud. Michali sõnul ei mängi valimiste paremate positsioonide puhul rolli see, kes erakonda rohkem toetanud.
«Loeb see, kui palju on tööd tehtud, kuidas neid kohapeal tuntakse ning kui kasulikud nad seeläbi inimestele ja kogukonnale hiljem riigikokku valituks saades on,» ütles Michal.
Justiitsminister lisas, et kui ta oleks küünik, siis passiks Tarandi välja pakutud idee Reformierakonna ning ka IRLile.
«Aga ma ei ole küünik ja leian, et kui riigi toetust erakondadele oluliselt vähendada, siis võivad sattuda langetatavad otsused sõltuvusse parteide suursponsorite suvast,» leidis Michal. «See oli aga ju põhjus, miks omal ajal riigi toetus kehtestati – et vähendada erakondade sõltuvust suursponsoritest.»
IRLi endine peasekretär, riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna ütles, et liikmemaksu tasuvad korralikult need, kes soovivad erakonna töös aktiivselt kaasa lüüa. Tema sõnul ei karista IRL kuidagi neid, kes on soovinud erakonnaga liitudes oma maailmavaadet deklareerida, kuid aastas veidi üle 15 euro tasumises nii tublid pole.
«Liikmemaksu kogumise ja riigi toetuse omavahel sõltuvusse viimisel koonduks partei tähelepanu rahakogumisele ja see muudaks parteid ainult kinnisemaks,» leidis Tsahkna. «Rahalugemise asemel peab keskenduma ikka inimeste usalduse teenimisele ja valijatele antud lubaduste täitmisele.»
Sots kiitis Tarandit
Keskerakond leiab, et praegune erakondade rahastamine ja selle kontroll on põhjendatud ja mõistuspärane, kuid parteid võiksid tõhustada liikmemaksude kogumist ja peaksidki seda tegema.
Sotside peasekretär ja riigikogu fraktsiooni aseesimees Indrek Saar leidis aga, et Tarand tõstatas väga õige teema. «Kui liikmemaks koguneb põhiliselt väheste valitute panusena, siis võib neil tekkida ka suurem otsustusõigus, aga sel hetkel ei ole erakonnaliikmed enam võrdsed ja demokraatliku organisatsiooni põhialused hakkavad lonkama,» leidis ta.
Saare sõnul oleks kogu ühiskonna huvides, kui erakonnad suudaksid lähiajal suurendada liikmemaksu maksvate inimeste osakaalu. «Vigaselt toimiva sisedemokraatia ja läbipaistmatu eelarvega erakond ei suuda pikemas perspektiivis ka riiki demokraatlikult ja läbipaistvalt juhtida,» ütles ta.
Parlamendiparteide liikmemaks
• Reformierakond – 10 eurot aastas; maksis 46 protsenti liikmetest (liikmeid 9309).
• Isamaa ja Res Publica Liit – 15,34 eurot aastas (tudeng ja pensionär 6,39 eurot); maksis 10 protsenti liikmetest (liikmeid 8961).
• Keskerakond – 10 eurot aastas (mittetöötav, tudeng ja pensionär 1 euro; riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed ja Euroopa Parlamendi saadikud tasuvad liikmemaksuna iga kuu seitse protsenti oma brutopalgast). Partei ei teatanud liikmemaksu tasumise protsenti (liikmeid 12 905).
• Sotsiaaldemokraadid – soovituslikult liikme ühe päeva palk aastas, maksis 20 protsenti (liikmeid 3778).
• Tuleva aasta eelarvest saavad parteid toetuseks kokku 5,4 mln eurot.
Tasumine ja liikmete arv 2010. aasta seisuga.
Allikas: erakonnad