Harju maakohtu eilne otsus, mis tunnistas Dmitri Linteri (35), Maksim Reva (33), Dimitri Klenski (63) ja Mark Sirõki (19) aprillirahutuste organiseerimises õigeks, vallandas ligi saja pealtvaataja seas aplausi, mis paisus tormilisteks ovatsioonideks.
«Hurraa» ei karjunud keegi. Ka mitte «braavo», «bis» ega «gol». Samuti polnud kuskil näha musta-oranžitriibulisi nn Georgi lindi kandjaid ega Notšnoi Dozori (Öine Vahtkond) riideribaga tegelasi. Küll kiirustasid rõõmsanäolised plaksutajad – süüdistatute lähedased ja mõttekaaslased – õigeksmõistetute käsi suruma ja neid embama.
Nood neli ise esialgu justkui ei rõõmustanudki. Hiljem käitusid nad Harju maakohtu saalis ja fuajees nagu staarid, andes intervjuusid paremale ja vasakule. Selgus, et otsus oli neile šokk. Vaid Klenski lausus, et tema oli valmis ka hullemaks. Ent kas ta nüüd usub, et Eesti on demokraatlik õigusriik?
«Ei, seda ma ei usu,» pahvatas Klenski. «Küll näen ma, et Eesti kohus on õiglane. Kui ikka faktid ei vasta paragrahvile, tulebki inimesed õigeks mõista. Samas – eksis peaminister, mille eest peaks riik vastutama. Täna selgus, et kohus seisis Eesti riigi au eest.»
Ka kunagine tuntud Interrinde tegelane Vladimir Lebedev õnnitles õigeksmõistetuid ja pahandas, et süüdistust pole esitatud pea-, sise-, justiits- ega kaitseministrile. «Teate, Eesti riigis on ainult üks struktuur õige – kohus,» nentis ta.
Linteri väitel näitas nende õigeksmõistmine õiglase kohtumõistmise võimalikkust Eestis: «Kui otsus olnuks poliitiline, oleks meid süüdi mõistetud, nagu mitmed Eesti poliitikud juba tegid.»
Kui üks pool Harju maakohtu saalis rõkkas rõõmust, ei saanud seda öelda vastaspoolel seisva riigiprokuröri Triin Bergmanni kohta.
«Olin kõigeks valmis, mistõttu tänane otsus mulle suur üllatus polnud,» lausus Bergmann. Ta lisas, et kohtul oli nende nelja süüdimõistmiseks tõendeid piisavalt, ent kuna kohus kaalub kõike, ei saa ka prokurör oma õigsuses sajaprotsendiliselt veendunud olla.
Bergmanni sõnul esitab ta Linteri, Reva, Klenski ja Sirõki õigeksmõistmise peale kindlasti apellatsioonprotesti. Mille ta nimelt vaidlustab, selgub, kui Bergmann on läbi lugenud kohtu 70 lehekülje pikkuse täisotsuse, mille ta saab täna.
Nii et aprillirahutuste väidetavate ninameeste kohtusaaga võib jätkuda Tallinna ringkonnakohtus ning pole välistatud, et ka riigikohtus.
Eile avaldas Harju maakohus üksnes kohtuotsuse resolutiivosa. Selle kohaselt mõisteti nelik õigeks põhjusel, et kohtul tekkisid kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus kõrvaldamata kahtlused, kas just see nelik korraldas 2007. aasta 26. ja 27. aprillil Tallinnas massilised korratused, millega kaasnesid rüüstamised, purustamised, süütamised ja vastuhakud võimuesindajatele.
Ühtlasi tühistas kohus nelikule seatud tõkendi, mis piiras nende lahkumist elukohast. Samuti otsustas kohus, et pärast õigeksmõistva kohtuotsuse jõustumist on Linteril ja Reval õigus nõuda Eesti riigilt 204, Sirõkil aga 47 alusetult arestimajas veedetud päeva eest raha.
2007. aastal maksis riik iga alusetult vangimajas veedetud ööpäeva eest 840 krooni.
Kaitsepolitsei uurimine tõestas, et massirahutuste korraldamise tõukejõuks oli 2006. aasta mais algul Tõnismäe ausamba kaitseks vandaalide eest, hiljem aga juba poliitilisteks rünnakuteks Eesti riigivõimu vastu loodud Öine Vahtkond, mille juhatusse Linter, Reva ja Klenski kuulusid.
Prokurör Bergmann nõudis Linterile, Revale ja Klenskile nelja-, Sirõkile kolmeaastast vangistust tingimisi kolmeaastase katseajaga. Prokuröri soov oli, et mehed läbiksid kolmeaastasel katseajal kriminaalhooldaja silme all programmi, kus nad õpiksid eesti kultuuri ja ajalugu. Nelik eitas kohtus oma süüd. Kaitsjad leidsid, et nad tuleb õigeks mõista, sest nende tegudes pole kuriteo koosseisu.
Õigeksmõistmise uudis tekitas eile aga paljudes netikommentaatorites küsimuse, kuidas see nelik nii leebelt pääses, kui näiteks Tiit Madisson mõisteti 1996. aasta sügisel sõjaväelise riigipöörde ettevalmistamise eest kaheks aastaks ja kaheks kuuks vangi.
Samas mängis Madissoni puhul suurt rolli see, et Pärnu linnakohus oli teda kui riigiettevõtte EMEX Pärnu osakonna toonast juhti aasta varem karistanud tingimisi vabadusekaotusega. Seda fiktiivsete tehingute tegemise eest. Riigipööret ette valmistades oli toonane kaitseliitlane Madisson seega juba kriminaalkorras karistatud ja katseajal.
Aprillirahutuste väidetavad ninamehed Linter, Reva, Klenski ja Sirõk seisid aga kohtu ees puhaste paberitega.
• Paljusid inimesi hõlmava korratuse organiseerimise eest, kui sellega on kaasnenud rüüstamine, purustamine, süütamine või muu selline tegevus, karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega.
• Reva, Linteri, Klenski (Öise Vahtkonna liidrid) ja Sirõki (Vene Föderatsiooni noorteorganisatsiooni Naši Eesti juht) vahistas kaitsepolitsei 27. aprillil. Reva ja Linter vabastati 16. novembril, Sirõk
13. juunil. Klenski pole vahi all viibinud.
• Kaitsepolitsei uurimine tõestas, et massirahutuste korraldamise tõukejõuks oli 2006. aasta mais algul Tõnismäe ausamba kaitseks vandaalide eest, hiljem aga juba poliitilisteks rünnakuteks Eesti riigivõimu vastu loodud Öine Vahtkond.
• Nelikut süüdistati süüteos riigivõimu vastu – karistusseadustiku
§ 238.
Sellel kohtuotsusel pole mingit seost Eesti riigi tugevuse või nõrkusega. Kõik inimesed, kes räägivad, justkui oleks riik käitunud jõuetuna, peaksid seda silmas pidama. Ja seda peaksid silmas pidama ka need, kes arvavad, et õigeksmõistva otsuse taustal võib ka tulevikus midagi sarnast ette võtta.
Kohtu sõltumatus on meile Eesti tulevikku silmas pidades sada korda olulisem kui see konkreetne otsus, mille pädevuses pole minul mingit alust kahelda. Me ju ei tahaks, et kohus muutuks mängukanniks ükskõik millise võimu käes.
Minu jaoks on need kolm tegelast nii marginaalsed, nende osa ajaloo kulgemises on nii olematu, et on mõttetu neile keskenduda, tähelepanu ja emotsioone raisata.
See on meie endi, sealhulgas ka meedia teha, kas nad on kangelased või mitte. Minu arvates on nende koht krimiuudiste rubriigis, mitte esiküljel.