Tööandja ei lubanud isal töö ajal lapsega arsti juurde minna, sest seal käivad emad. See on üks näide mullu Eestis kinnitust leidnud diskrimineerimisjuhtumist, millega pidi tegelema soolise võrdõiguslikkuse volinik, talle laekunud diskrimineerimiskahtlustest leidis kinnituse pea iga neljas juhtum.
Mullu laekus 25 diskrimineerimist puudutavat avaldust, millest seitsmel juhul leidis pöörduja diskrimineerimine ka kinnitust, ütles soolise võrdõiguslikkuse volinik Margit Sarv Postimees.ee'le.
Voliniku sõnul leidub diskrimineerimisjuhtumeid mõlema soo esindajate suhtes.
Näiteks ei lubatud ühte isa tööajast lapsega arsti juurde minna, kuna ülemuse arvates peaks seda tegema ema.
Voliniku sõnul rikkus tööandja antud juhul võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna ta praktikas naistöötajatel lubab lapsega arsti juurde minna ega põhjenda naistele keeldumist sellega, et tööajal peaks lapsega tegelema isa.
Lapsega kodus olles kutseoskused vähenevad
Teise juhtumina tõi Sarv näite, kus pärast lapsehoolduspuhkust tööle naasnud naisele maksti teistest vähem palka, kuna tööandja väitel lapsega kodus olles töötaja kvalifikatsioon langeb.
«Lisaks sellele, et lapsehoolduspuhkuselt tulnud isikutele väiksema põhipalga maksmine on seadusega vastuolus, jääb taoline käitumine ka sisuliselt arusaamatuks,» sõnas Sarv. Ta nentis, et siis tuleks töötaja kutseoskuseid vähendavaks teguriks lugeda ka need juhtumid, kui töösuhe on peatunud, näiteks ollakse korralisel või õppepuhkusel, haiguselehel.
Sarve sõnul pöördus naine pärast voliniku hinnangu saamist tööandja poole, kuid ei leidnud mõistmist ning kaalub nüüd kohtutee jalge alla võtmist.
Meedias alaväärsitatakse naisi ja mehi
Soolise võrdõiguslikkuse volinikule laekunud pöördumiste hulgas, mille puhul ei olnud tegemist diskrimineerimisega, kurdeti näiteks meedias ilmunud seisukohtade üle, mida peeti kas naisi või mehi alavääristavateks.
«Ajakirjanduses väljendatud seisukohti ei saa käsitleda diskrimineerimisena ning arvestada tuleb põhiseaduses sätestatud mõtte- ja sõnavabadusega,» selgitas Sarv.
Diskrimineerimist ei tuvastatud ka pöördumise puhul, milles osutati, et meesüliõpilastel ei ole võimalik võtta akadeemilist puhkust oma lapse ema raseduse ajal.
Soolise võrdõiguslikkuse volinikule laekus mullu kokku 82 pöördumist ja kõige enam sooviti selgitusi seadustes kirjasolevate soolise võrdõiguslikkuse üldiste põhimõtete kohta või tunti huvi voliniku töö vastu.
Kõige enam pöördumisi oli seotud töösuhetega ja naisi oli voliniku poole pöördunud isikute hulgas pisut enam kui mehi.