Vene välisministeerium: meie ajalooline õiend kordab üldtuntud fakte

Argo Ideon
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kremli torni taga kõrgub Vene välisministeeriumi peahoone.
Kremli torni taga kõrgub Vene välisministeeriumi peahoone. Foto: SCANPIX

Vene Föderatsiooni välisministeeriumi pressiteenistus edastas eile Postimehele selgituse hiljuti www.mid.ru veebi paigutatud dokumendi kohta, mis õigustab Balti riikide hõivamist Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimise järel Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel.

Ministeeriumi ajaloodokumentide osakonnas koostatud materjali nimetus on «Nõukogude Liidu välispoliitiline tegevus Suure Isamaasõja eelõhtul (õiend)». Muu hulgas väidetakse seal, et nõukogudemeelsed jõud said 1940. aastal Eestis, Lätis ja Leedus võimule valimiste tulemusena.

Oma vastuses Postimehe esitatud küsimustele tänab Vene välisministeerium ajalehte huvi eest veebis asuvate materjalide vastu ning nendib, et viidatud materjali staatus kajastub selle nimetuses ehk siis tegemist on õiendiga.

«Selle otstarve (nii, nagu muide ka teiste õiendite ja muu info oma, mis [Vene välisministeeriumi veebi] antud ossa on paigutatud), on samasugune, nagu Teie ajalehe materjalide oma: informeerida laia avalikkust ühtedest või teistest ajaloosündmustest, aastapäevadest, väljapaistvatest kultuuri- ja diplomaatilistest tegelastest.»

Pressiteenistus märkis, et see nende veebi paigutatud dokument ja rida muid materjale sealsamas on ajastatud Suure Isamaasõja alguse 70. aastapäevaks.

«See ei sisalda mingisuguseid «tõlgendusi», vaid kordab üldtuntud fakte, mis on fikseeritud ametlikes dokumentides, riikidevahelistes lepingutes ja teistes ajaloolistes materjalides, ning mis on korduvalt avaldatud teaduskirjanduses,» kinnitas Vene välisministeerium.

17. novembriga dateeritud õiend süüdistas Balti riike selles, et hoolimata 1939. aasta sügisel Eesti, Läti ja Leeduga sõlmitud lepetest jätkanud nende maade valitsused nõukogudevastase poliitika ajamist ja «laiendasid samaaegselt koostööd natsliku Saksamaaga».

Mahukas dokumendis õigustab Vene välisministeerium ka Nõukogude Liidu välispoliitikat teiste riikide suhtes vahetult Teise maailmasõja eel ja selle algusajal.

Tänavu juunis möödus 70 aastat Nõukogude Liidu-Saksa sõja algusest 1941, mida Venemaal nimetatakse Suureks Isamaasõjaks.

Teine maailmasõda algas 1939. aasta septembris Saksamaa kallaletungiga Poolale, sellele järgnesid Nõukogude sissetung Poolasse, Soome ründamine Nõukogude Liidu poolt Talvesõjas ning Balti riikide okupeerimine.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles