Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kodakondsus- ja migratsiooniosakond menetleb elamislube, mille puhul on tuvastatud, et elamisloa omamine ei ole põhjendatud. Neist 15 juhul on elamisluba juba kehtetuks tunnistatud.

PPA teostab elamislubade osas pidevat järelkontrolli, et tuvastada, kas elamisloa saanud isik on kinni pidanud endale võetud kohustustest. Äriühingu juhtorgani liikmena töötamiseks antud elamislubade puhul vaadatakse järelkontrollis, kas isik on asunud Eestisse elama ning saab siin juhtorgani liikme tasu. Kui elamisloa omanik on näiteks vaid mõned korrad Eestit külastanud ning siin ettevõtte juhtorganis reaalselt ei tööta, on see alus tema elamisloa kehtetuks tunnistamiseks.

«Kui järelkontrolli käigus tekib PPA-l kahtlus, et elamisloa tingimused ei ole täidetud, võtame me isikuga ühendust ning anname võimaluse nõuetele vastavust tõendada,» selgitas PPA välismaalastetalituse juhataja Liis Valk. «Kui selgub, et isik siiski elamisloa saamisega endale võetud kohustusi ei ole täitnud, tunnistab PPA ta elamisloa kehtetuks ja ta peab Eestist lahkuma, millega võib kaasneda ka sissesõidukeeld Schengeni alale.»

Valgu sõnul puudutavad väärkasutused valdavalt just äriühingu juhtorganis töötamiseks taotletud elamislubasid, mille taotluste arv on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud. Ettevõtluseks taotletakse elamislubasid tunduvalt vähem, kuna tõendamiskoormus on selle puhul oluliselt suurem ja taotleja peab vastama suuremale arvule tingimustele.

Ettevõtluseks saadud elamislubade kehtetuks tunnistamise menetlusi ei ole PPA alustanud, kuid siseministeeriumi korraldusel teostatakse hetkel järelkontrolli ka nende osas.