Venemaa vähendas eile järsult Ukraina kaudu teistesse maadesse saadetava maagaasi kogust, asetades nõnda keset talve külmaohtu mitu Euroopa riiki.
Venemaa piiras järsult gaasitransiiti Euroopasse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vene gaasimonopol Gazprom kahandas Ukraina kaudu Euroopasse kulgevaid gaasitarneid 58 miljonile kuupmeetrile. See on Reutersi andmeil üle 80 protsendi väiksem kogusest, mis liikus läbi Ukraina enne kriisi puhkemist 1. jaanuaril.
ELi värske eesistuja Tšehhi nõudis, et tarned jätkuksid kohe endises mahus, ning teatas, et kaalub ELi-Vene-Ukraina tippkohtumise kokkukutsumist.
Ungari, Bulgaaria, Türgi, Makedoonia, Kreeka, Serbia, Bosnia ja Hertsegoviina ning Horvaatia teatasid, et Vene maagaasi tarnimine neile on lõppenud. Bulgaaria valitsus pidas maha erakorralise istungi ja palus rahval võimalusel kasutada alternatiivseid kütteallikaid.
Slovakkia lubas välja kuulutada eriolukorra, sest gaasitarned vähenesid üleöö 70 protsenti. Austria ja Rumeenia teatasid, et tarned on vähenenud vastavalt 90 ja 75 protsenti. Saksa energeetikafirmad hoiatasid, et ka Euroopa suurim majandus võib silmitsi seista gaasinappusega, juhul kui tüli edasi kestab ja kraadiklaas endiselt miinust näitab.
Ukraina riigiettevõtte Naftogaz juht Oleg Dubõna teatas, et sõidab homme Moskvasse kõnelustele. Dubõna ei välistanud, et Moskva võib Ukraina kaudu gaasi tarnimise sootuks lõpetada.
«Võin praeguse seisuga öelda, et nad (Gazprom) on ilmselt otsustanud tarned Ukraina kaudu üldse lõpetada,» ütles ta Interfaxi teatel. Ta lisas, et transiidi koguse vähenemise kohta pole Venemaalt mingit hoiatust tulnud.
Tema sõnul tarbib Ukraina ööpäevas 270 miljonit kuupmeetrit gaasi, millest osa tuleb maa-alustesse hoidlatesse varutud ressurssidest ja osa on oma toodang.