Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Eesti uudised

:

Kes tõi Tõnismäele koti kivide ja pudelitega?

Tartu Ülikooli kriminoloogiaprofessor Jaan Ginter luges aprillirahutuste väidetavate ninameeste õigeksmõistvast kohtuotsusest välja, et keegi oli toonud Tõnismäele koti kivide ja pudelitega. Just see tooja võib olla üks massirahutuste organisaatoritest.


Ginteri sõnul hämmastas teda Harju maakohtu äsjane otsus nii oma märkimisväärse pikkuse (ikkagi 49 lehekülge!) kui ka põhjalikkuse poolest.

«Olen selle otsusega kursis, kuid kiire lugemise tõttu saan avaldada arvamust vaid otsuse lõppkokkuvõtte kohta. Kas tõendid on otsuses hästi või halvasti analüüsitud, seda ma veel öelda ei saa,» osutas Ginter.

Kas see otsus riivab teie õiglustunnet?

Ei riiva. Kui loen lõppkokkuvõtet, siis on kohtul ju piisavalt argumente, et pole veel piisavalt tõendeid, et Linterit, Revat, Klenskit ja Sirõkki süüdi mõista.

Aga kui ikkagi norida tahta?

No kui just norida, siis – kiirustamist on näha. Süüdistatav Klenski on mitmes kohas «Klenki». Ja kui keegi tahab kohtuniku tausta kallal norida, siis otsuses on termin «giperaktiivne», mis poleks samuti tohtinud teksti jääda.

Aga mis teie jaoks otsuses huvitavat oli?

Kuigi ma pole jõudnud põhjalikku analüüsi teha, leidsin otsusest ühe päris tugeva tõendi selle kohta, et juba Tõnismäel toimus ka massiliste korratuste organiseerimine. Otsuses on viide mustale kotile. Üks tunnistaja räägib, et rahvusraamatukogu rõdult oli näha, kuidas toodi suur must kott kivide ja pudelitega.

Kes selle tõi?

Ma ei tea. Seda pole uuritud, kuigi see sündmuskoht pidi ju olema väga hästi kaameratega kaetud. Kui tahta ilusaid tõendeid, siis seesama ilus tõend oleks tulnud siduda koti kohaletoimetaja(te)ga. Need, kes selle koti tõid, on ka massiliste korratuste organiseerijad.

Kurikuulsat nelikut küll musta koti toomises ei süüdistatud. Pealegi polnud neist peale Reva kedagi ka Tõnismäel. Ent kas selle neliku süüditunnistamiseks polnud ka muid tõendeid? 

Oli ikka. Vaadake, on kaks õiguslikult erinevat asja. Esiteks – see nelik osales 26. aprilli õhtul Tõnismäel ebaseadusliku miitingu organiseerimisel, aga kohtuotsuses pole kahjuks selle kohta selget seisukohta võetud.

Teiseks sündmuseks olid Pärnu maantee suured  rüüstamised, mida pole suudetud neliku tegevusega siduda. Tundub, et tõendeid pole.

Kuna riigiprokurör ütles, et esitab kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, siis mille üle hakatakse teie arvates järgmises kohtuinstantsis vaidlema? 

Vaidlema hakatakse selle üle, kas ebaseadusliku miitingu korraldamine oli juba massiline korratus.

Mina kaldun arvama, et seda keegi siiski massiliseks korratuseks ei pea, kuigi rahvast oli palju ja nad kõik rikkusid seadust. Aga seda saame näha.

Minu prognoos on, et ringkonnakohtus leitakse, et see nelik panustas ebaseadusliku miitingu korraldamisse. See on tõendatud, aga esimese astme kohtulahendis just nagu püütakse sellele vastu vaielda.

Kas ringkonnakohus võib asja arutamisse uusi tõendeid juurde võtta, ka tunnistajaid üle kuulata?

Võib, ja võib ka musta kotti uurida, kui süüdistav pool teeb selgeks, et nad ei saanud seda tõendit teatud põhjustel miskipärast varem esitada. Teise astme kohus saab ka olemasolevaid tõendeid ümber hinnata. Ent nii palju kui otsusest välja lugeda oli, pole praeguseid tõendeid minu arvates võimalik ümber hinnata. Nende järgi võib ära tõendada, et ebaseaduslik miiting korraldati.

Nii et prokuratuur peaks panustama teise astme kohtulahendisse. Aga on juba ennustatud, et selle neliku asi päädib riigikohtus, kui mitte Euroopa inimõiguste kohtus.

Kolmas aste, riigikohus, vaatab asja õiguslikult, ja tõenäoliselt läheb see asi kolmandasse astmesse. Oluline on saada lõplik selgus, sest keegi ei taha, et see asi jääks kuhugi õhku rippuma.

Miks see otsus teie arvates eesti rahvast vapustas? Igatahes ei taha inimeste netikommentaarid kuidagi lõppeda.

Tegemist oli ootamatusega, sest selle kohtuasja puhul ei kajastatud massimeedias miskipärast kaitsjate seisukohti. Inimestele tuli õigeksmõistev otsus nagu välk selgest taevast, sest kõigi arvates ju tõendeid jätkus – purustatud Tallinn oli ju fakt.

Kuidas olete rahul karistusseadustiku 15. peatükiga – riigivastaste süütegude paragrahvidega? Herman Simmi puhul juba on probleeme. Ka on väidetud, et nelikut on süüdistatud vale paragrahvi alusel.

Karistusseadustiku 238. paragrahvi sõnastuse juures on küsitav sanktsioon – karistus. 239. paragrahvi ju muudeti, sellele lisati 2. lõige. Nii et massikorratustes osalemise eest võib kohus karistada kuni kaheksa-aastase vabadusekaotusega.

Kas on nii, et kui keegi pani Pärnu maanteel salli näo ette ja käis korra poes ära, saab ta vastutusele võtta karistusseadustiku 239. paragrahvi 2. lõike alusel? Aga seda, kes mäsu korraldas, saaks kohus karistada ainult viieaastase vabadusekaotusega?

See aps on praegu tõesti seaduses. Et seadus oleks loogiline, peaks ka 238. paragrahvi alusel süüdimõistetut ähvardama kuni kaheksa-aastane vabadusekaotus.

Mis teie arvates meie neliku puhul kohtus veel tõendamata jäi?


Eks ikka massiliste korratuste korraldamine ja see, et nad tahtsid (õigemini küll möönsid), et sellele võivad järgneda rüüstamised, purustamised ja süütamised. Kui kohtuotsust lugeda, siis süüdistus tahtis algul tõendada, et nad tahtsid sellist tagajärge, ent kohus on võtnud positsiooni, et see polnud nii. Oleks piisanud tõenditest, et nad möönsid sellist tagajärge.

Kui leitakse musta koti tooja, kas siis tuleb uus kriminaalasi?

Jah, ent kui musta koti tooja oli üks neljast õigeksmõistetust, täiendatakse süüdistust. Aga enne peab asi siiski ringkonnakohtus ära käima.

Aga kas Harju maakohus siis poleks võinud sellele mustale kotile tähelepanu pöörata?

Võimalik, et seda püüti teha, ent edutult.

Kas kaitsepolitsei uuris selle neliku asja kehvasti?

Kui ikka musta koti toojaid ei suudetud fikseerida ja kindlaks teha, siis midagi on kritiseerida küll. Sündmuskoht oli ju ette teada – selle oleks ikka pidanud kaameratega katma.

Urmas Reinsalu väitis eile, et kohtu otsus on jama, Norman Aasa sõnul tegi aga prokuratuur kõik võimaliku. Mida ütlete?

Aas ei saagi midagi muud öelda. Minu meelest on esimese astme kohus läinud natuke liiga palju eitamise peale ja ütleb rohkem, kui õigeksmõistmiseks vaja oli. Ütleb näiteks, et ka see ebaseaduslik miiting ei olnud nende meeste panus, aga see on ju tõendatud.

Esimese astme kohtuotsust võibki kritiseerida liigse eitamise, prokuratuuri aga liiga palju tõendatuks lugeda tahtmise eest. Samas mulle meeldis, et see nelik õigeks mõisteti – neilt võeti vähemalt märtri oreool. Selge on ju, et neile tähelepanu meeldib. Aga eks nad saavad kolmes kohtuastmes seda siiski enam kui küll.

Seega – kohus eitab tõendatut mõnevõrra rohkem, kui õigeksmõistmiseks oleks vaja olnud.

Just, ent miks?

Süüdistus

•    Harju maakohus mõistis üleeile õigeks 2007. aasta aprillirahutuste väidetavad ninamehed Dmitri Linteri (35), Maksim Reva (33), Mark Sirõki (19) ja Dimitri Klenski, keda süüdistati karistusseadustiku § 238 järgi süüteos riigivõimu vastu.
•    Täpsemalt paljusid inimesi hõlmava korratuse organiseerimise eest, kui sellega on kaasnenud rüüstamine, purustamine, süütamine või muu selline tegevus – karistus ühe- kuni viieaastane vangistus.
•    Reva, Linteri, Klenski (Öise Vahtkonna liidrid) ja Sirõki (Vene Föderatsiooni noorteorganisatsiooni Naši Eesti juht) vahistas kaitsepolitsei 27. aprillil. Reva ja Linter vabastati 16. novembril, Sirõk 13. juunil. Klenski pole vahi all viibinud.
•    Uurimine tõestas, et rahutuste korraldamise tõukejõuks oli 2006 mais algselt Tõnismäe ausamba kaitseks, hiljem juba poliitilisteks rünnakuteks Eesti riigivõimu vastu loodud Öine Vahtkond. 


Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
Telli Postimees endale koju
Kuuluta Postimehe paberlehes
Viimased uudised
Tervis
Majandus24
Sport
TallinnCity
Naine
48h populaarsemad teemad
Maailm
Tarbija24
Arvamus
VIIMASED GALERIID
Postimees +
SOOV.EE
Juhtimine
Sünnipäevad

Palju õnne!

Enn Nõu

81

Enn Nõu

arstiteadlane ja kirjanik

Ehalill Halliste, 66

tekstiilikunstnik

Siim Kallas, 66

majandustegelane ja poliitik

Kaarel Pürg, 65

poliitik

Margo Kõlar, 53

helilooja

Jaan Toomik, 53

maali-, video- ja installatsioonikunstnik

Margus Hernits, 38

sporditegelane

Horoskoop
Tartu Postimees
60 PLUSS
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Top lood
Top kommentaarid
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
Valuutakursid
USD
0,793 EUR
GBP
1,285 EUR
LTL
0,29 EUR
SEK
0,11 EUR
RUB
0,02 EUR
=
Kursid seisuga: 01.10.2014