Sotsiaalministeeriumi siseauditi osakond hakkas erakorralise siseauditi raames hindama kaht lepingut, millega eraldati raha ministeeriumi ametnike loodud mittetulundusühingule.
Sotsiaalministeerium uurib oma ametnike loodud MTÜ-le raha andmist
6. detsember 2011, 16:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänane Eesti Päevaleht kirjutas, et sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Kersti Puhm, laste ja perede osakonna juhataja Anniki Tikerpuu ja peaspetsialist Signe Riisalo ning justiitsministeeriumi nõunik Pille Teder lõid ühiselt MTÜ Omapäi, mille kaht projekti rahastas sotsiaalministeerium kokku 12782 euroga (200 000 krooniga).
Sotsiaalministeeriumi siseauditi osakonna juht Apo Oja ütles Postimehele, et erakorralise auditi raames hinnatakse, kuidas nende kahe rahaeraldise kasutamise lepinguid on täidetud.
«Lepinguga nr 12.2-3/4225 eraldas ministeerium 100 000 krooni [6391 eurot – toim] projekti täitmiseks, mille eesmärk on saatjata ja/või kaubitsetud lapse õiguste tagamine, pakkudes turvalist vastuvõtusüsteemi ning vajalikku tuge kuni lapse elu korraldamiseni või tema lahkumiseni Eestist,» täpsustas Oja.
«Lepinguga nr 12.3-3/4459 eraldas ministeerium MTÜ-le Omapäi 6391 eurot projekti täitmiseks, mille eesmärk on tõsta ühiskonna teadlikkust kaubitsetud ja saatjata alaealiste temaatikast nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil.»
Oja sõnul on ministeeriumil ülevaade ametnike seotusest teiste juriidiliste isikutega nende andmete põhjal, mis on äriregistri teabesüsteemis kättesaadavad kõikidele. «Seeläbi omame teavet ametnike kuulumisest juriidiliste isikute juhtorganistesse või asutajaliikmete hulka, mitte nende kuulumisest erinevate mittetulundusühingute liikmete hulka.»
Andmeid ametnike kuuluvuse kohta mittetulundusühingutesse ei pea ministeerium õigustatuks ka koguda. «Põhiseadus annab inimestele ühinemisvabaduse ja seadusandja pole pidanud vajalikuks/õigeks uurida, millistesse mittetulunduslikesse ühingutesse inimesed kuuluvad,» põhjendas Oja.
Korruptsioonivastane seadus keelab ametiisikul sooritada tehinguid iseendaga või muid sarnase iseloomuga või huvide konfliktiga seotud tehinguid. Samuti ei või ta volitada oma alluvaid tegema vastavaid tehinguid tema asemel. Muuhulgas tähendab see keeldu teha riigi esindajana varalisi tehinguid mittetulundusühinguga, mille liige ta on. Sama tegevuspiirang on ka avaliku teenistuse seaduses.