Gaasinappusega võitlev Bulgaaria kaalub võimalust võtta taas kasutusele Euroopa Liidu poolt ebaturvaliseks kuulutatud tuumajaam, Euroopa Komisjoni teatel ei tule see kõne alla.
Bulgaaria uuris suletud tuumajaama taaskäivitamise võimalusi
7. jaanuar 2009, 11:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
President Georgi Parvanov pakkus välja, et riik võiks tööle panna vähemalt ühe Kozloduy jaama kuuest reaktoritest, vahendas
.
Riigipea sõnul olukord enam tõsisemaks minna ei saa.
Nõukogude spetsialistide ehitatud tuumajaam pandi seisma 2006. aastal, Bulgaariast sai Euroopa Liidu liige 2007. aastal.
Riigipea tuletas meelde, et Bulgaaria liitumisleping annab riigile võimaluse reaktorid kriisiolukorras tööle lülitada.
Tuumajaama reaktoreid pole kohe võimalik tööle panna, käivitamine võtab aega mitu nädalat.
Bulgaaria on üks paljudest Euroopa riikidest, mis on läbi Ukraina kulgenud Vene gaasitarnete peatumise tõttu sattunud raskesse olukorda.
Peaminister Sergei Stanishev väljendas eile Venemaa ja Ukraina gaasitüli tõttu nördimust. «Me oleme alati arve ära maksnud ja pidanud kinni lepingutest. Me ootame, et ka vastaspool käitub samamoodi,» rääkis valitsusjuht.
Uudisteagentuuri AP teatel olid eile ilma gaasita Ida-Bulgaaria linnad Varna ja Dobrich.
Riigi põhjaosas jäid Russe linna kaks tuhat elanikku ilma küttesoojata. Gaasinappuse tõttu katkestasid töö kaks väetisetehast.
Kozloduy jaam andis umbes poole kogu Bulgaaria elektrivajadusest. USA energiaministeerium nimetas seda maailma üheks kõige ohtlikumaks tuumajaamaks.
Euroopa Komisjoni hinnangul ei tule Kozloduy kolmanda ja neljanda reaktori taaskäivitamine kõne alla, vahendas Bulgarian News Network.
Komisjoni seisukoha avaldas energiavolinik Andris Piebalgse pressiesindaja.
Reaktorite käivitamine ei ole praeguse energiakriisi jaoks lahendus. Euroopa Komisjoni arvates peab energiakriisi lahendamine olema rahvuslik prioriteet ja Bulgaaria peaks välja tulema olema kriisiplaaniga.
Gazprom keeras 1. jaanuaril 2009 kinni gaasikraanid Ukraina jaoks. See otsus tõi kaasa Vene gaasitarnete vähenemise ja koguni gaasi lõppemise Euroopa riikide jaoks, mis said seni Vene maagaasi läbi Ukraina kulgeva torustiku.