Rahvusvaheline teadlaste töörühm ehitas kunstliku silma, mis näeb katkestusteta kõikjale enda ümber: nii õnnestus neil jäljendada putukate imapärast võimet vaadata korraga kõigis suundades.
Teadlased ehitasid kõikenägeva silma
7. jaanuar 2009, 13:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Klaasiasendajast perspeksist ehitatud kera on eelkõige teaduslik töövahend, mille abil saab uurida, kuidas putukad näevad, orienteeruvad ja õpivad, kuid see võib tulevikus rakendust leida ka robotsõidukites ja lennunduses, vahendab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal
Physorgi.
Silma ehitas Austraalia uurimiskeskuse The Vision Centre töörühm. Peamiseks eesmärgiks oli välja selgitada, mida näevad putukad maapinna kohal lenneldes. Töö on osa suuremast projektist.
«Panoraamnägijal on palju rohkem infot, mille põhjal jälgida ja kontrollida enda liikumist maailmas. Putukad on selles osas osavamad kui meie, sest nad näevad korraga kõikjale enda ümber,» ütles uurimuses osalenud teadlane Jochen Zeil.
«Ka varem on ehitatud erinevaid panoraamnägemise seadmeid, kuid meie seade annab neist laiema nägemisulatuse ilma mingisuguste takistusteta, olles samal ajal vastupidav ja imekerge.»
Silm ise on läbipaistvast klaasisarnasest materjalist kera, mille sees asub hõbetatud koonus. See võimaldab 360-kraadilise nägemisvälja, mida ei katkesta toestussüsteemid, mida kasutatakse peeglite kandmiseks teistes samalaadsetes seadmetes. Seade sobib kasutamiseks tavalise videokaameraga.
Enamikul panoraamseadmetel on olemas ka pimetäpp, kus vaateväli peegli koha peal katkeb, kuid uuel seadmel on see probleem lahendatud pisike läätse asetamisega peegli otsa.
Teadlased kujundasid optimaalse silma kuju, jälgides valguskiirte teed läbi kaameraläätse, perspekskera ning peegelduval pinnal. Dean Soccol leidis ideaalse materjali ning vormis sellest täiusliku seadme.
«Meie lõpptulemus on tegelikult isegi natuke parem kui putuka nägemine, kuigi me ei saa jäljendada nende võimet näha värve ja polariseerunud valgust,» ütles Zeil.
«Siiski saame nüüd täpselt välja selgitada, kuidas nende nägemisvälja ruumiline paigutus välja nägema peaks. Nii saame paremini mõista, kuidas putukad orienteeruvad ja õpivad. Näeme informatsiooni, mille nemadki vastu võtavad, ning saame järeldada, kuidas nad seda kasutavad.»
Järgmiseks plaanitakse kunstsilm uurimiseesmärgil lisada raadio teel kontrollitavale helikopterile. See võib tulevikus aidata välja töötada ka võimalikke rakendusi robotlennukites, kus seade võiks aidata vaid nägemise abil navigeerida kolmes dimensioonis.