Kunagine siseminister, keskerakondlane Ain Seppik ütles elamisloaskandaalist rääkides, et valitsuse kaitsevalli nõrgim koht on piirarvu suurendamise seletuskiri, kus on kirjas kaitsepolitsei eitav seisukoht.
Seppik: Vaher pidanuks elamislubade kvooti suurendades kapot kuulama
8. detsember 2011, 15:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Siseministri enda ametnikud ehk tegelikult kapo ütleb selgelt välja, et ei tule suurendada piirarvu, see pole hea mõte, isegi natuke karmimalt on öeldud. Endise siseministrina võin öelda, et mul oleks punane latern põlema löönud, ma ei julgenud langetada otsust, kui polnud muid motiive, mis kapo seisukohaga vastuollu läheksid,» rääkis Seppik Vikerraadio saates «Reporteritund», vahendas ERR Uudised.
Ain Seppiku hinnangul ei ole ka elamisloa saanute nimekirjade avaldamine õige, sest ehkki seal esineb seaduserikkujaid, on need siiski üksikud.
«Vene inimene usaldas Eesti riiki, sai loa ja usaldas ka neid, kes asju ajasid - ikkagi parlamendi liige, teiseks arvan, et võib-olla oli inimestel teatud põhjus Venemaalt perega lahkumiseks, alati on, aga täna eriti, kolmandaks, kui arvate, et neid nimekirju loetakse ainult Eestis, siis eksite, väga patriootlikuks teoks seda ju Venemaal ei loeta,» sõnas Seppik.
Siseministeeriumi kommentaar
Siseministeeriumi kinnitusel ei vasta tõele Ain Seppiku väide, nagu oleks sisserände piirarvu suurendava eelnõu seletuskirjas toodud kaitsepolitsei seisukoht, et piirarvu ei tule suurendada ja see pole hea mõte, teatas ministeeriumi pressiesindaja.
Küll aga on siseministeerium ise juhtinud avalikult tähelepanu elamislubade võimaliku väärkasutamise ohule sisserände piirarvu jagunemise määruse eelnõu väljatöötamisel. Oktoobri algul kooskõlastusele saadetud eelnõu seletuskirjas märkis ministeerium, et on põhjendatud alust arvata, et lisaks äriühingu juhtorgani liikmena töötamiseks taotletud elamislubadele on mitmeid fiktiivseid taotlusi esitatud ka ettevõtluseks ja piisava legaalse sissetuleku olemasolul tähtajalise elamisloa saamiseks. Seda arvesse võttes tugevdas politsei- ja piirivalveamet kohe ettevõtluse ja legaalse sissetuleku alusel esitatud elamisloa taotluste kontrolli. Ainuüksi see, et esitati ka fiktiivseid taotlusi, ei olnud piisav põhjus, et neil alustel elamisloa andmine täielikult lõpetada.