Ebaeetiline ja vastutustundetu. Just nii kirjeldab siseminister Jüri Pihl poliitikute käitumist pärast pronksöö mässus süüdistatavate õigeksmõistvat kohtuotsust ja tunnistab, et õiguskaitseorganid oleks saanud teha oma tööd professionaalsemalt.
Pihl sarjab poliitikuid pronksöö kohtuotsuse valguses ebaeetilisteks
7. jaanuar 2009, 19:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päris ausalt, kuidas teie õigeksmõistva otsuse teate vastu võtsite?
Ma ei ole nõrganärviline ega satu paanikasse. Tegemist on alles esimese astme kohtuotsusega, kus otsuse teeb üks kohtunik, kel on ühtemoodi nägemus asjast. Olen sellega nõus, mida poliitikud räägivad, et kohus on meil sõltumatu, ja peabki seda olema, ning kui me seda ei arvestaks, siis muutuksime samasugusteks, kelle vastu võitleme. Meil on demokraatlik kohtusüsteem, kus on väga erinevad kohtuastmed: apellatsioonikohus, riigikohus või kriminaalkolleegium, kuhu see asi üht- või teistpidi kindlasti jõuab, ning kolleegiumi täiskogu ja riigikohtu üldkogu.
Need on etapid. Otsus on esimeses kohtuetapis ning otsus pole jõustunud. Poliitik peaks sellises olukorras rahvast rahustama, sest rahva emotsioonid – kuidas nii? mis siis juhtus? mis nüüd saab? – on mõistetavad. Kui nende karjatustega lähevad poliitikud kaasa oma naiivsuses, milles ma kahtlen, või poliitilise punktivõidu soovil, siis selle mõistan ma selgelt hukka. Prokurör on öelnud, et kaebab otsuse edasi, ja vaatame, kuidas asi läheb. Kohut ei tohiks ikkagi mõjutada!
Praegu üritavad poliitikud seda teha?
Ma ei tahaks teha nende kohtunike elu raskemaks, kes hakkavad selle asjaga edasi tegelema. Aga mõned poliitikud soovivad seda teha, öeldes, et uurimisorganid ja prokuratuur on süüdi, et tehtud on kehva tööd, et astutud on süüdistatavate poolele. See on äärmiselt kahetsusväärne, ebaeetiline ja vastutustundetu, kuidas poliitikud praegu käituvad. Kui prokurör ei kaebaks otsust edasi, siis oleks põhjust kritiseerida, aga praegune käitumine on hämmeldust tekitav!
Olete kohe täitsa kuri oma kolleegide peale!
Olen tõesti kuri, sest praegu on ju nii, et demokraatlikus riigis toimub demokraatlik kohtuprotsess.
Mart Laar on öelnud, et nn pronksotsus toob Eestisse rasked ajad. Võib sellega nõustuda? Milliseid edasisi ohte teie näete?
Otsust ei ole ju veel! Aga see tuleb, ja ma olen kindel, et tuleb ratsionaalne otsus ja kindlasti hinnatakse kõiki tõendeid, mis välja tuuakse.
Aga mõnes mõttes on poliitikute ja rahva emotsionaalsus mõistetav. Tunnistate, aplausi otsuse väljakuulutamise järel kohtusaalis oli päris valus kuulata?
Sellega tuleb arvestada. Meie relvaks on demokraatia. Meie relvaks ei ole vaenu õhutamine, raudkangid, kivid. Minu meelest on riik hästi hakkama saanud. Kui vaatame sündmusi, mis olid aasta pärast pronksööd, ja praegust olukorda, siis ei ole midagi sarnast ju kordunud.
Ma ei ole nõus nendega, kes ütlevad, et praegune esimese astme otsus on väga hea integreerimisele – õigust tuleb mõista kõigi üle, kes on teinud kuriteo. Olen nõus sellega, et võib-olla tuleb üle vaadata seadusi, mis puudutavad riigivastaseid kuritegusid. Need on igas riigis kõige ohtlikumad ja neile tuleb suunata kõige suurem tähelepanu. Riigivastaste kuritegude osas tuleb üle vaadata seadusepügalad ja ka karistuste suurus. Üle tuleks vaadata ka see aspekt, et kas on ikka õige, et riigivastaste kuritegudega tegeleb esimeses astme ainult üks kohtunik.
Kui palju neid võiks olla?
Kolm. Kolm kohtunikku nagu on organiseeritud kuritegude puhul. Ma ei taha ühe kohtuniku sõltumatust kahtluse alla panna, aga üks on üks ja kolm kohtunikku on teine asi. Kõik inimesed, ka kohtunikud, annavad hinnanguid väga erinevalt, väga erineva sisetunde järgi ja nad on selles sõltumatud.
Kuidas võib rahule jääda kaitsepolitsei ja prokuratuuri tööga pronksöö kohtuloos?
Ei tasu rääkida, et asi on halvasti uuritud, vaid tuleb rääkida, et alati saab paremini uurida. Koguti maksimaalsed tõendid, kuid alati saab teha tööd professionaalsemalt. Professionaalne töö on ka see, et sellised asjad üldse ei toimuks. Mulle tundub, et nad tegid oma parima. Prokuratuur ja kaitsepolitsei on paremad kui kunagi varem.
Õigeks mõistetud Dmitri Linter, Maksim Reva, Dimitri Klenski ja Mark Sirõk on justkui neli tankisti. Aga kus on koer? Kas saame olla kindlad, et õiged mehed olid üldse kohtu all?
Arvan küll, et saame. Selles situatsioonis on nad inimesed, keda tuli süüdistada. Alati on kaasaelajaid, aga möödas on peaaegu kaks aastat ning kedagi uut ei ole välja ilmunud. Kindlasti võivad ka liidrid muutuda naeruväärseks, kui riik suudab neid ohjeldada. Kahjuks me ei suutnud seda teha ja nad kerkisidki üles. Kui riik käitub targalt, siis suudetakse niisuguseid liidreid ohjeldada.
Pronksööl tapeti Dmitri Ganin ning neli inimest on sellega seoses kohtu all. See, et juhtum on siiani lahenduseta, on Venemaa jaoks hea propagandarelv. Kas Eesti karistusseadustikku arvestades jääbki see tapmine lahendamata?
Muidugi on see hea propagandarelv ja asi on tõesti jäänud väga pikaks venima. Nad on kohtu all peksmise, mitte tapmise eest. Oleks hea olnud, kui see asi oleks saanud kiiresti ja oskuslikult lahendatud.
Tajute, et avalikkuse suhtumine näiteks maadevahetuse kohtusaagasse on selline, et ega sealt ka midagi tule ning mehed astuvad puhastena kohtuuksest välja?
Olen alati öelnud, et asjade puhul, mis on ühiskonnas teravdatud tähelepanu all, eriti korruptsiooni kuriteod, peavad olema väga head ja tugevad tõendid ning siis tuleb asi kiiresti kohtusse anda. Ja siis kohus ütleb, kas 1,5 miljonit on juriidiline tasu või altkäemaksu küsimine.
Maadevahetuse asi on jäänud kahetsusväärselt pikalt venima. Uurijad peavad tegema vettpidavat tööd ning alati arvestama, kes neil vastas on. Kui on raske korruptsioonijuhtum, siis tuleb arvestada, et mida kõrgemal kohal töötav inimene vastas on, seda rohkem on tal sidemeid, raha, kogemusi, ta on salakaval ja sooritab kuriteo väga puhtalt.
Tulles tagasi nn pronksotsuse juurde. Kas sellele on mõeldud või oldi selleks valmis, et pärast otsust võivad ühe või teise poole inimesed taas tänavale tulla?
Tuleb olla ettevaatlik ja sellega tuleb arvestada. Vastuluure ja korrakaitsjate ülesandeks on seda vaadata ja kindlasti on sellest räägitud, et need otsused mõjutavad kuidagi inimeste käitumist. Ootame ära lõpliku otsuse ning see ei meeldi kindlasti ühele poolele. Kuigi on ka vahepealseid võimalusi, et keegi mõistetakse süüdi ja keegi saab väiksema karistuse.
2 mõtet
• See on äärmiselt kahetsusväärne, ebaeetiline ja vastutustundetu, kuidas poliitikud praegu käituvad. Kui prokurör ei kaebaks otsust edasi, siis oleks põhjust kritiseerida, aga praegune käitumine on hämmeldust tekitav!
• Kui on raske korruptsioonijuhtum, tuleb arvestada, et mida kõrgemal kohal töötav inimene vastas on, seda rohkem on tal sidemeid, raha, kogemusi, ta on salakaval ja sooritab kuriteo puhtalt.