Gaasikraani kinnikeeramine tekitas pahameelt ka USAs

Evelyn Kaldoja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkütteta jäänud Bulgaaria linna Elin Pelini elanikest on õnnelikumad need, kel on kodus lisaks radiaatoritele ka ahjud.
Keskkütteta jäänud Bulgaaria linna Elin Pelini elanikest on õnnelikumad need, kel on kodus lisaks radiaatoritele ka ahjud. Foto: AP / Scanpix

Venemaa lõpetas eile õhtul BBC väitel kõik gaasitarned läbi Ukraina. Pahased pole üksnes miinuskraadide ajal keskkütteta jäänud eurooplased, vaid ka USA, kelle riikliku julgeoleku nõunik Stephen Hadley süüdistas Moskvat taas naabrite ähvardamises.


«Venemaa, kes jätkab naabrite ähvardamist ja manipuleerimist nende juurdepääsuga energiale, häbistab sellega kõiki oma ambitsioone saavutada suuremat globaalset mõju,» tsiteeris Hadley eilset kõnet uudisteagentuur AFP. «Järgmisele valitsusele saab olema väljakutse ehitada üles koostööd Venemaaga ajal, mil peab silmitsi seisma ka selle riigi agressiivsuse ja ebaselgete kavatsustega,» jätkas Hadley.



Märksa lihtsakoelisemalt siunasid gaasitüli eile hommikul end tekikuhja alt üles ajades ilmselt tuhanded Varna ja Dobrichi linna elanikud Ida-Bulgaarias. Ööl, mil kraadiklaas näitas väljas viit miinuskraadi, võeti neilt keskküte.



Ukraina kaudu gaasi saavatest Euroopa riikidest on hoop tabanud kõige rängemalt just Bulgaariat. Vene gaas peaks katma 80 protsenti selle maa vajadustest, varusid neil peaaegu  pole. Nii mõnedki koolid ja ettevõtted olid eile suletud.



Ka Ungaris peatasid kütuse lõppemise tõttu töö Jaapani autotootja Suzuki vabrikud. Budapesti võimud piirasid tööstusettevõtetele antava gaasi kogust ja soovitasid firmadel võimalusel alternatiivsetele kütteallikatele lülituda.



Külmas või külmaohus virelevate Euroopa kodude ja ettevõtete järjest kasvav arv toob aina enam ka arutlusi ELi energiasõltuvuse üle. Mõnedki näevad probleemi Ukrainas ja soovitavad jõulisemalt edasi liikuda alternatiivsete Venemaalt kulgevate torujuhtmete rajamisega. Teised tõdevad, et kui Ukraina poleks augustis toetanud Gruusiat ega pürgiks NATOsse, poleks Vene peaminister Vladimir Putin ka tele-eetris andnud oma jah-sõna gaasikraanide kinnikeeramisele.



BBC korrespondendi Andrew Walkeri hinnangul võib oletada, et pärast praegust üleüldise tagasilanguse perioodi vajab EL kasvama hakkava majanduse tingimustes Venemaa gaasi rohkemgi kui nüüd.



«Kui EL oma energiastrateegiat drastiliselt ei muuda, läheb tal vaja Venemaad,» nentis Walker. «Kuid samas läheb Venemaal vaja Euroopat, kes ostaks tema gaasi ja ka naftat.»


Täna kohtuvad Brüsselis  Gazpromi, Ukraina Naftogazi, Moskva ja Kiievi valitsuse ning ELi esindajad.



Majandusminister Juhan Parts kinnitas eile, et Eestil pole põhjust karta Venemaa gaasitarnete peatumist. «Ma loodan, et sellist asja ei tule, sündmuste arengud peavad sel juhul olema täiesti üllatuslikud,» ütles Parts Kuku raadiole.



Partsi hinnangul näitab praegune olukord samas, et kui Venemaale jääb Euroopas gaasitarnete monopol, on see alati kõrge riskiastmega. «Euroopa pole nii nõrk, et mingi tühise gaasiga teda ähvardada saaks,» nentis Parts. «Konflikt hoogustab tulevikus alternatiivseid lahendusi otsima.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles