Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kärbitud rahastusega patsientide esindusühing mõtleb lõpetamisele

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Patsiendid. | FOTO: Marianne Loorents / Õhtuleht

Patsientide esindusühing otsib võimalusi, kuidas järgmisel aastal 70 protsenti väiksema eelarvega välja tulla. Esindusühingu juht on korduvalt mõelnud ka ühingu töö lõpetamisele.

Riigikogu rahanduskomisjon, kelle poole esindusühing poolteist kuud tagasi pöördus, kui märkas kavandatavat rahastuse suurkärbet, vastas patsientide esindusühingule, et ei toetanud ettepanekut suurendada nende rahastust 40 000 euro võrra. Otsus tulenes sotsiaalkomisjoni arvamusest. «Eraldiste kavandamisel erinevateks tegevusteks on sotsiaalministeerium lähtunud prioriteetidest,» selgitas rahanduskomisjoni juht Sven Sester oma kirjas.

Seega peab ühing järgmisel aastal hakkama tänavusest 70 protsenti väiksema summaga ehk 19 176 euroga, mille sotsiaalministeerium riigieelarvesse nende jaoks on planeerinud.

Ühtlasi lisas Sester kirja lõppu soovitusena: «Üldjuhul vastavalt riigieelarvelise rahastamise kontseptsioonile rahastatakse kodanikuühendusi sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital kaudu.»

Patsientide esindusühingu juhataja Pille Ilves ütles, et lootis kuni kirja saamiseni positiivset otsust ning pole veel mõelnud, kuidas vähendatud rahastusega järgmisel aastal toime tulla. «Töömaht kindlasti väheneb ja osa töötajaid kaotame – see on päris selge,» tõdes Ilves.

Kodanikuühiskonna sihtkapitalist raha taotlemine käib projektipõhiselt ning Ilvese sõnul on pärastine aruandlus niivõrd töömahukas, et see pole päriselt see, mida ühing vajaks.

Päriselt projektipõhisest rahast esindusühing muidugi ära ei ole siianigi öelnud. «Meil on praegugi käimas üks suuremat sorti Sotsiaalfondi projekt, mis aitab meil põhiosa säilitada, aga see projekt lõpeb aasta pärast ära ja mis siis saab, on kõik otsad lahti,» rääkis Ilves.

Praegu käivad läbirääkimised ühe teise rahastajaga, ent kuna kokkuleppeid veel pole, ei soovinud Ilves neist täpsemalt rääkida.

Ilves tõi patsientide organisatsiooni kõrvale näiteks ka 15 aastat töötanud Südameliidu hiljutise teate organisatsiooni töö lõpetamisest, mis talle väga korda läks. «Kaua meie veel vastu peame, ma ei tea – ega seda entusiasmi jätku ju lõpmatuseni,» ohkas Ilves.

«Tegelikult on ka minul peast läbi käinud päris mitu korda mõte ühingu uksed üldse sulgeda,» ütles ta. Kelle poole sel juhul mures või rahulolematud patsiendid pöörduma hakkaksid? «Neil ei jää muud üle, kui ajakirjanduse poole pöörduda. Praegu võtame meie ikka suure osa juhtumeid vahelt ära ja palju asju saab enne korda - aitame inimesi nõustada juhtumites, mis on paljuski emotsiooni peal. Samuti sõlmida kohtueelseid kokkuleppeid,» rääkis Ilves.

«Kui riik ei näe seda vajadust – oleme 17 aastat seda tööd teinud ja kui me selle aja jooksul ei ole suutnud tõestada, et see töö on vajalik, mis me siis ikka edasi punnitame?» küsis ta.

Samas tõdes Ilves, et sotsiaalministeeriumi jaoks on patsientide esindusühing kindlasti ebamugav organisatsioon. «Ma olen kogu aeg rääkinud, et tegelikult meie rahastus ei tohiks olla sotsiaalministeeriumi realt, sest nemad on sotsiaal- ja tervishoiusfääri korraldav ja planeeriv asutus. Meie oleme aga sama sfääri vigu välja toov. Kellelegi ei meeldi, kui tema puudujääkidele viidatakse,» nentis Ilves.

2010. ja 2011. aastal sai patsientide esindusühing riigieelarvest aastaks kokku 63 911 eurot. Sotsiaalministeeriumi kinnitusel on ministeeriumi eelarvest planeerinud ka varasematel aastatel ligi 300 000 krooni ehk 19 176 eurot, kuid omalt poolt on sellele lisa pannud riigikogu.

Tagasi üles