Euroopa Parlament arutas 13. detsembril Euroopa Liidu välispoliitika juhi Catherine Ashtoni osavõtul Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni liikme Krzysztof Liseki koostatud ulatuslikku raportit finantskriisi mõjust Euroopa Liidu kaitse- ja julgeolekusektorile.
Rahvapartei fraktsiooni esindaja Tunne Kelami hinnangul on tegemist põhjaliku ja ülimalt ajakohase dokumendiga, mis teeb konkreetsed ettepanekud Euroopa Liidu julgeolekusektori tõhustamiseks.
«Praeguse finantskriisi ajal ei tasu unustada, et see mõjutab kõiki valdkondi. Üks selge järeldus on, et kaitsekulutuste oluline vähendamine riigikaitsesektoris tähendab riski Euroopa usutavusele rahvusvahelise stabiilsuse ja julgeoleku tagajana,» ütles Eesti saadik tänases sõnavõtus.
Kelami arvates on kaitsekulutuste vähenemise taustal isegi enam murettekitav viis, kuidas raha kasutatakse. Liikmesriikide kaitseplaanid on ebapiisavalt kooskõlastatud, mis põhjustab võimekuse lünki, raiskavat ületootmist ja dubleerimist. Eriti murettekitav on teadusuuringute ülimadal osakaal kaitsekulude kogumahus.
Rahvapartei fraktsiooni esindaja arvates saadab parlamendi raport siiski ka sõnumi võimalustest, mida majanduskriis pakub. «On saabunud aeg teha lõpp eraldi tegutsemise traditsioonile rahvusliku kaitse planeerimisel,» ütles Kelam. «Rahvusteülene koostöö, mis hõlmab ressursside ühendamise ja jagamise peaks muutuma erandist reegliks.»
Eesti saadik rõhutas eriliselt küberkaitsealase koostöö vajadust. «Me vajame otsustavat läbimurret liikmesriikide rahvuskeskses mõtlemises.» See eeldab Kelami arvates tõhusamat koostööd ning kvalitatiivselt paremat koordineerimist.
«Neid nõudmisi ei saa käsitada heade soovidena,» ütles Kelam. «Küberohtude potentsiaal edestab oma arengus tänini kurjakuulutava tõhususega meie preventiivsete ja kaitsemeetmete arengut.»
Euroopa Parlament hääletab raportit 14. detsembril.