Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni liikme Kaarel Tarandi hinnangul saaksid parteide külje alla rajatavate demokraatia arendamise sihtasutuste (DASAd) välismaiste ülesannetega paremini hakkama juba praegu tegutsevad välisministeeriumiga seotud organisatsioonid.
Ta kritiseeris üht levinumat eelmisel nädalal avalikuks tulnud eelnõu toetajate väidet, et kuna Eesti on taoliste parteiliste sihtasutuste kaudu saanud välismaalt miljoneid eurosid, on meil tänuvõlg, mille tasumiseks peaksime levitama enda ideoloogiasõnumit idapoolsetes riikides.
Tarandi sõnul tuleb siinkohal aru saada, et Eesti pole maailmas Saksamaa või USA mõõtu tegija ei ambitsioonidelt ega rahakotilt. Tema väitel on tegu lihtsalt ilusate sõnadega, mille abil üritatakse hajutada tähelepanu tegelikult eesmärgilt - poliitiliselt «õigete» jõudude toetamiselt.
«Siin on see loogikaviga, et me oleme saanud Adenaueri ja Naumanni fondilt küll raha, aga seda juba demokraatliku õiguskorraga riigina, mis vastab teatud tunnustele,» meenutas Tarand. «Hoopis teine asi on, kuidas Valgevenes või Türkmenistanis kodanikuühiskonda teha,» viitas ta ühtedele ebademokraatlikumatele postkommunistlikele riikidele.
Väike on väike
«Nüüd, kui meie läheme samasuguste avantüüride peale, siis kus on meil see jõud? Kus on meil see ressurss?»
Tarandi sõnul jääb Eesti väikestel parteilistel sihtasutustel nii suurteks missioonideks jõudu väheks. «Kui meil on riigi välispoliitiline huvi, siis tuleb seda välisministeeriumi kaudu ajada,» soovitas ta.
«Välisministeeriumil on igasugu MTÜsid ja sihtasutusi juba terve rida, mille kaudu aetakse kvaasiriiklikke asju – näiteks Välispoliitika Instituut. Miks peaks nüüd ühe raha teenindamiseks neli tükki juurde looma, kusjuures väljapoole välisministeeriumi kontrolli,» küsis ta.
DASAsid saaks nimelt alustuseks olema neli, kuna neid tohib luua vaid parlamendierakondade juurde - igaühe juurde üks.
Õilsad parteid?
Tarand meenutas, et selle raha liikumist kontrolliksid parteide juhatused. «Küsigem, et kui me teame, et meil on vaja panna raha Gruusiasse, siis kust me teame, et see osa, mis Keskerakonnale antakse, läheb Gruusia aitamiseks?» tõi ta näite tekkida võivatest küsimustest.
Tarandi sõnul näitavad eelnõust vastu vaatavad keerulised skeemid ja ilustamised, et ka eelnõu autorid saavad aru, et ei tee ausat asja.
Ta pidas mõistuspäraseks praeguse pakutule vastupidist lahendust.
«Tuvastagem kõigepealt, et kuskil on puudujääk,» soovitas ta. «Siis teeme puudujäägi likvideerimiseks parimate vahel võistluse ja anname raha nendele, kes kõige paremini ja odavamalt hakkavad propageerima maailmavaateid, tegema poliitharidust jne,» pakkus Tarand.
Praegust nelja partei ühist eelnõu võrdles ta ühes valdkonnas monopoli loomisega – demokraatia arendamine jäetakse sisuliselt vaid valitud sihtasutuste pärusmaaks.
«Igasugused monopolid on ju vastuolus meie üldise avatud ühiskonna kontseptsioonidega,» meenutas ta.
Kui eelmisel nädalal avalikustatud eelnõu seaduseks saab, tekiks igal erakonnal võimalus luua oma «demokraatia arendamise sihtasutus». Selliste asutuste vahel läheks igal aastal jagamisele 900 000 eurot maksumaksja raha.