Kodust lahkunud nooruki ümber lahvatasid hirmujutud koolitulistamisest

Politsei ja psühholoogid peavad lahendama delikaatse loo, kus kodust ja koolist protestiks lahkunud noorukist sai lõpuks peategelane kooli­tulistamise-hirmujutus.

See lugu on viimastel nädalatel hargnenud ühes Eestimaa gümnaasiumis, kus õpib tuhatkond õpilast. Juhtum on omandanud sellised mõõtmed, et võib rääkida paanikast. Nii tuli lõpuks sekkuda politseil.

Mingil seni selgitamata põhjusel hakkas koolis õpilaste seas levima hirmujutt, et hiljuti kõigile ootamatult gümnaasiumist ja kodust lahkunud 19-aastane abiturient plaanitseb koolitulistamist. Nagu politsei pärast asjaolude uurimist nüüd selgitab, pole sel jutul mingit tõepõhja.

Ent alustagem algusest. Sündmuste keerisesse sattunud nooruk ei ole mingil juhul koolis tõrjutud või kiusatud. Pigem on ta heatahtlik poiss, kes paraku ei leidnud head sõpra või lähedast, kellega oma muredest rääkida. Ta on introvert, sissepoole elav inimene, kelle huviks on virtuaalmaailm.

Noormees kadus

Vale on arvata, et koos isaga elanud noormees jäi vanemliku hoolitsuseta. Ta aitas isal maja kallal nokitseda ja koos käidi nädalas mitu korda jõusaalis. Õppimisega reaalkallakuga klassis käival noormehel probleeme polnud. Vastupidi, ta on võitnud reaalainetes maakondlikel olümpiaadidel kõrgeid kohti.

Kui ta kuu aega tagasi ootamatult kodust lahkus ja kooli ei ilmunud, oli see noormehe õe sõnul otsekui välk selgest taevast. Kui selline teadmatus nädalateks kestma jäi, omandasid nooruki Facebooki kontol 22. septembril inglise keeles kirja pandud sõnad «Mõnikord inimesed põgenevad, et näha, kas keegi hoolib piisavalt» hoopis sügavama tähenduse.

Noormees, kelle fotoga varustatud tagaotsimiskuulutusi on täis kogu tema kodukant, tõenäoliselt ei soovigi, et ta kiiresti üles leitaks. Nii on ta vahepeal käinud isa eemaloleku ajal kodus oma asjadel järel. Omaste arvates võib ta praegu kodukandist üldse kaugel olla. Ja võib-olla tahab ta niimoodi eemal olla veel nädalaid, oletab õde.

Ometi jõudis 19-aastase noormehega seonduv lugu viimase nädalaga staadiumi, mida ei osanuks ilmselt keegi pöörasemateski fantaasiates ennustada. Tema koolis hakkas kaas­õpilaste seas levima jutt, et noormees plaanib koolitulistamist. Massimõrva.

Koolis liigub umbmäärane jutt sellele otseselt vihjanud meilist või failist. Sellele lisas veelgi värvi infokild, et noormeest olla nähtud harjutamas lasketiirus. «Teate, need jutud paisuvad nagu lumepall,» räägib kooli direktor. «Ma arvan, et see lasketiiru-jutt tuli sellest, et ta on riigikaitse tunnis osaledes seda lihtsalt teistega koos teinud.»

Ometi on jutt koolitulistamisest midagi sellist, mida politsei peab ülima põhjalikkusega kontrollima. Juhtumiga tegeleva politseiametniku väitel on patrullid kamminud korduvalt läbi ümbruskonna üksikud hooned ja keldrid, kus kadunud nooruk end varjata võib. Paraku tulutult.

Mobiiltelefoni noormees ei kasuta. Omaksed on juhuks, kui noormees taas hetkeks koju ilmub, jätnud talle kirja, et kui ta koos isaga elada ei soovi, on ta oodatud vanavanemate juurde.

Mis saab juttude ohvrist?

Aina kasvav hirm koolitulistamise ees kulmineerus sellega, et kool sulges esmaspäeval tundide ajaks välisukse. Teisipäeval ei julgenud mitu lapsevanemat oma lapsi enam kooli saata.

Tegelikult oli politsei selleks ajaks välja selgitanud, et tulistamisohtu ei ole. «Noormehel puudub ligipääs relvadele,» väidab politsei. «Ta ei ole kunagi kaasõpilaste suhtes vaenulikult käitunud, ei ole ise ka tagakiusamise käes kannatanud. Poiss lahkus kodust perekonnas tekkinud probleemide  pärast, mitte kooli tõttu.»

Selleks et koolis levivat hirmu kuidagigi leevendada, andis politsei kolmapäeval õpetajatele toimunust ülevaate ja kinnitas, et reaalset põhjust koolitulistamist karta pole.

Sellele järgnes koolidirektori koostatud rahustav kiri lastevanematele, milles viidatakse levivale jutule koolitulistamisest, kuid kinnitatakse, et politsei on asja kontrollinud ja paanikaks pole põhjust. Samuti kutsutakse lapsevanemaid üles rahustama lapsi ja mitte levitama koolitulistamisjutte.

Sellega võikski selle õpetliku loo lõpetada. On aga selge, et kõige keerulisemaks kujuneb see, kuidas kadunud, kuid ilmselt elu ja tervise juures olev noormees sellest tema tahtmata tekkinud skandaalist suuremate hingehaavadeta välja tuua.