Raske puudega Tallinna elanikku Annika Koppelit ajab tigedaks sotsiaalministeeriumi väide, et töövõimetuspensioni saavad kõik puudega inimesed kätte, sest tema ootab juba esmaspäevast oma toetusi, mida pole aga tulnud.
Puuetega inimesed ootavad ikka raha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mind vihastab, et inimesed on ära unustatud. Räägitakse sellest, kes lahti lasta ja kellele umbusaldust avaldada. Kannataja on aga oma probleemidega üksi,» lausus Koppel. Tema oleks pidanud juba esmaspäeval kätte saama üle 5000 krooni, mida ta aga ei saa, sest seaduse silmis on ta praegu oma sõnul äkitselt muutunud puudega inimesest puudeta inimeseks.
Nimelt viis ta detsembri alguses vajalikud paberid sotsiaalkindlustusametisse, kust eelnevatel aastatel on iga kord juba detsembri keskpaigaks tulnud vastus, millega tema puudetõendit pikendatakse. Raske liikumispuue on Koppelil juba lapsepõlvest saadik.
Seekord pole ta saanud vastust ega ka raha. Viimati sai ta töövõimetuspensioni ja last kasvatava puuetega inimese toetust detsembris.
Sotsiaalkindlustusametisse Koppel oma murega aga veel pöördunud pole. «Sotsiaalkindlustusse minna on mõttetu, sest laua taga olevad ametnikud ei tea midagi,» lausus naine, kes on endiselt pettunud, et detsembri alguses ei osanud ametnikud talle öelda, millal ta oma puuet kinnitavad dokumendid ja raha kätte saab.
Sotsiaalminister Maret Maripuu nõunik Anders Tsahkna ütles, et kõik puudega inimesed saavad oma töövõimetuspensioni kätte, ehk vaid mõne erandiga.
Viimased tulevad Tsahkna sõnul sellest, et inimesed pole saatnud ära vajalikke dokumente või on seda teinud ebakorrektselt. Sel juhul peaks taotleja pöörduma kohe sotsiaalkindlustusametisse, ütlema oma isikukoodi ja asjad aetakse korda ning rahast inimene ilma ei jää, kinnitas ta.
Sotsiaalministri nõuniku sõnul on praegu välja maksmata vaid raha neile puuetega inimestele, kes saavad lisatoetust ühiskonnas aktiivsemalt osalemiseks, kui neil on vaja lisatoetust näiteks transpordikulude kinnimaksmiseks. Selle toetusliigi maht on 260–840 krooni kuus ja minister Maripuu käsul makstakse kõigile vajajatele seda miinimummahus ehk 260 krooni kuus.
Puuetega inimestel hakkasid tekkima probleemid mullu 1. oktoobrist, mil sotsiaalkindlustusamet pidi raha maksmisel üle minema uuele arvutisüsteemile.
Kuna süsteem aga valmis ei saanud, jäid inimesed rahata ning kerima hakkas skandaal, mille tõttu vabastas valitsus eile ametist sotsiaalministeeriumi kantsleri Riho Tapferi. Sama asjaga seotud sotsiaalministeeriumi asekantsler Riho Rahuoja sai aga noomituse.
Peale selle et uue süsteemi valmimine venis, läks see ka oodatust märkimisväärselt kallimaks. Sotsiaalministeerium lootis selle valmis saada kuue miljoni krooni eest, ent tegelikult läks leping IT-lahenduse valmistajaga maksma neli miljonit krooni enam.
Tsahkna kinnitusel pole uue kantsleri otsingutel kaugele jõutud, pole isegi veel otsustatud, kas kantsleril võib olla poliitiline taust või mitte. Sotsiaalministri nõuniku sõnul on palju tähtsam, et uus kantsler oleks oma ala hea asjatundja, kes oleks ühtviisi hästi kodus nii töö-, meditsiini- kui ka sotsiaalvaldkonnas.