Siseministeerium alustas täna teenistuslikku järelevalvet, et selgitada, kas politsei- ja piirivalveameti (PPA) sisene elamislubade andmise ja kontrolli kord on väärkasutuste ärahoidmiseks piisav.
Siseministeerium algatas elamislubade andmise korra suhtes teenistusliku järelevalve
15. detsember 2011, 18:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järelevalve algatas ministeerium pärast seda, kui oli ära kuulanud PPA elamislubade järelkontrolli esialgsed tulemused.
Järelevalvet viib läbi ministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort. Tema sõnul näitavad PPA järelkontrolli senised tulemused, et elamislubade andmise ja järelkontrolli korras võib esineda puudusi. «PPA esitletud andmetest ilmnes hulk küsimusi, mis peavad saama vastuse järelevalve käigus,» ütles ta. «Samuti tuleb selgitada, kas tegemist on töökorralduslike vajakajäämistega.»
Asekantsler Koort lisas, et elamislubade andmise kord tuleb üle vaadata ka välismaalaste seaduses. «Ettevõtluseks antavaid elamislubasid peavad saama üksnes inimesed, kes toovad Eesti ühiskonnale lisaväärtust. Nende elamislubade väljastamise muutmisel tuleb peale julgeolekuküsimuste silmas pidada ka muudatuste mõju Eesti majandusele. Siin tuleb teha tihedat koostööd majandusekspertidega,» rääkis Koort. Siseministeeriumis valmivad välismaalaste seaduse muudatused uuel aastal.
Tänavu mai lõpus teavitas PPA siseministeeriumi, et sisserände piirarv täitub ebatavaliselt kiiresti töötamiseks (juhtorgani liikmena) antavate elamislubadega, ning avaldas kahtlust, et sel alusel elamislubade taotlemisel esineb väärkasutusi. Ministeerium asus koos PPAga selgitama, millised seaduse kitsaskohad võimalikku väärkasutamist võimaldavad. 4. juulil kehtestas siseminister määruse, millega keelas sel aastal töötamiseks (juhtorgani liikmena) elamislubasid rohkem anda. Senine sisserände piirarv täitus 31. augustil.
Septembri lõpus otsustas valitsus tõsta sisserände piirarvu seadusega lubatud piirini, et piirarvu täitumise tõttu ei jääks elamisluba saamata Eestile vajalikel töötajatel. Selleks ajaks oli põhjust arvata, et lisaks töötamiseks (juhtorgani liikmena) taotletud elamislubadele on fiktiivseid taotluseid esitatud teistelgi alustel elamisloa saamiseks. Siseministeeriumi ülesandel tugevdas PPA elamisloa taotluste eelkontrolli ning siseminister kehtestas määrusega piirarvu jagunemise ka teiste tähtajalise elamisloa andmise aluste järgi.
Praegu kontrollib PPA siseministeeriumi korraldusel üle kõik sel aastal antud elamisload, mis kuuluvad sisserände piirarvu alla. Kõik tänavu elamisloa saanud inimesed, kes pole täitnud seaduses ette nähtud nõudeid ja kohustusi, jäävad elamisloast ilma.