Politsei- ja piirivalveameti erakorralise juurdluse tõttu ähvardab nüüd Eesti elamisloa kaotus 61 siia sisse kirjutatud ja ettevõtlusega alustamist lubanud Venemaa ettevõtjat ja rikkurit.
Eestile luiskas iga teine elamisloa saaja
/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
15. detsember 2011, 19:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me alustasime nende inimeste puhul elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlust ja nüüd peavad need inimesed meile tõestama, et nad Eestis ka reaalselt ettevõtlusega tegelevad,» ütles politsei- ja piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt. «Praegu meil selle kohta andmed puuduvad ja praeguste andmete põhjal jäävad kõik need inimesed Eesti elamislubadest ilma.»
Politsei- ja piirivalveameti migratsiooniosakond töötas viimase nädala jooksul läbi 125 Eestis elamisloa saanud isiku andmed, kes ajakirjanduses puhkenud skandaalis nimedega välja toodi. Seega osutus võimalikuks petiseks pea iga teine IRLi poliitikute Indrek Raudse ja Nikolai Stelmachi kaasabil elamisloa saanud välismaalane.
Küüdi sõnul on Eestis kehtiv liberaalne elamislubade süsteem ettevõtluse arendamist silmas pidades väga hea. «Kahetsusväärne on, et mõned inimesed on hakanud seda vabadust kuritarvitama,» ütles Küüt.
Kuritarvitamise tõkestamiseks tegi ühendameti juht siseministeeriumis toimunud nõupidamisel ettepaneku kehtiva süsteemi mitmeks muutuseks. «Esiteks tahame, et elamisloa taotlejate taustakontroll oleks tulevikus ametkondade vahelise koostöös tugevam,» ütles Küüt.
Praegu kontrollib politsei elamisloa taotlejate puhul, kas isik on sissesõidukeeluga Schengeni süsteemi riikidesse või kuulutatud Interpoli vahendusel rahvusvaheliselt tagaotsitavaks. Tulevikus soovib politsei- ja piirivalveamet, et taustakontrollis osaleks isiklike kontaktide kaudu ka julgeolekuteenistused ja kriminaalpolitsei. «Alati on infot, mida ametlikes andmebaasides pole,» põhjendas Küüt.
Lisaks tahab ühendamet seada tulevikus elamilubade taotlejale kohustuse esitada Eestis oma kodumaalt pärit karistusõiendi. «Samuti võiks ta esitada riigiasutusest võetud tõendi oma viimase kuue kuu sissetulekutest,» ütles Küüt.
Kolmanda muudatusena pakub ühendamet välja nõude, et elamisloa taotleja peaks esitama äriplaani kirjelduse. «Vastavad spetsialisid saaksid siis seda hinnata ja öelda, kas taoline ettevõtlus võib Eesti riigi seisukohalt kasulik olla,» pakkus Küüt.
Tema sõnul peab ühendamet ilmnenud elamislubade kuritarvitamise tõttu parandama oma andmebaase ja lisama teemaga tegemiseks ressursse. «Enne kevadet, kui me selle teema siseministeeriumis tuliselt tõstatasime, polnud elamislubade teema meie riskiprogrammi punases nurgas. Nüüd see seal on.»
Küüdi ettekannet kuulnud siseministeeriumi asekantsleri Erkki Koordi sõnul alustasid nad politsei- ja piirivalveameti tegevuse asjus teenistuslikku järelvalvet. «Me ei mõista sellega politsei- ja piirivalveametit ette süüdi, vaid tahame aru saada, kuidas saaks seda tööd veel paremini teha,» ütles Koort.
«Meil tekkisid mõningad küsimused ja võibolla asja sees olles teinekord ei märkagi, kus midagi parandada saaks.» Koorti sõnul olid mõned Raivo Küüdi ettepanekud väga asjalikud ja nende seadustamist peaks ministeerium kindlasti toetama.