Pärnits: väikesed tööstused peavad ühinema

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülo Pärnits endise Dvigateli piirkonna ees, kus nüüd tegutseb üle kahesaja firma.
Ülo Pärnits endise Dvigateli piirkonna ees, kus nüüd tegutseb üle kahesaja firma. Foto: Stanislav Moškov/Saldo

Mainori kontserni kaudu paljude tootmisettevõtte omanik Ülo Pärnits ütles, et rasketele aegadele peaksid väikesed firmad ühinema, sest siis on kergem välisturgudele minna.


Pärnitsa sõnul on Eesti ettevõtete häda nende väiksus. Mainori ettevõtetel on tema sõnul seni hästi läinud seetõttu, et need on kuulunud suurde kontserni. «Kui näiteks mööblitootja Kölni messile läheb, siis 150 miljoni krooni suuruse käibe korral patsutatakse õlale ja öeldakse, et tubli, et elus oled, kuid tehingu sõlmimiseks ei lähe,» rääkis ta.

Need väiksed firmad, mis 90-ndate algul vanades lautades või kuurides midagi tegema hakkasid, peavad Pärnitsa sõnul nüüd kellegagi ühinema või tegevuse lõpetama. Need firmajuhid, kes vahepeal kalleid autosid ostsid, peavad aga hakkama kulusid kärpima. «Eks hoogsale arengule järgneb alati langus, kus nõrgad välja praagitakse,» sõnas ta.

Pärnitsa ettevõtted toodavad peamiselt eksporti, mistõttu pankrotte ja suuremaid koondamisi pole olnud. Vastupidi, selleks aastaks plaanivad Mainori kontserni kuuluvad tootmised 12 protsendi suurust kasvu. Kui pangad laenude andmist ei pidurdaks, võiks see number veel suuremgi olla.

Näiteks täispuidust mööblit tootev Askala, mis saadab 85 protsenti oma toodangust Eestist välja, kavandab 28 protsendi suurust kasvu. Pärnitsa sõnul on ettevõtte eesotsas tublid noored mehed ja asi toimib.

Hästi läheb ka eksklusiivseid puitaknaid tootval Rekmanil, mis on seni «täie vaardiga» töötanud. Hiljuti sõlmis ettevõte lepingud Peterburi ettevõtetega, kust loodetakse suurt turgu. Kaarekujulised ja mitmesuguste nikerdustega aknad peaksid seal hästi minema. Kogu toodangu saadab eksporti ka Regital, mis teeb metallitööstusele ventilaatoreid.

Samas tunnistab Pärnits, et väiksusel on ka teatud eelised. Näiteks Paloma Papp, mis toodab Põlva lähedal kofreeritud pappi erinevate tööstuste tarvis, on just tänu paindlikkusele turul hästi läbi löönud.

Pärnits ütles, et endise Dvigateli asemele rajatud Ülemiste City territooriumil on 227 rentnikku ja nende hulgas on palju näiteks metallitööstusega tegelevaid ettevõtteid, mis pikendasid vaatamata rendihinna 5 protsendi suurusele hinnatõusule lepingud ka selleks aastaks. Neist näiteks E-Profiil, mille kaup läheb naftapuurtornidele, on sõlminud tellijatega lepingud juba kahe aasta peale ette.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles