Elamisloaskandaal ei mõjutanud IRLi populaarsust

Ministrite usaldushääletus Isamaa ja Res Publica Liidu volikogus Väätsa mõisas. Foto: Andres Haabu

Elamislubade müügi skandaal ei ole mõjutanud Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) populaarsust, mis on viimased neli kuud püsinud samal tasemel, selgub BNSi tellitud TNS Emori uuringust.

Uuringu kohaselt pole erakondade reitingus võrreldes novembriga olulisi muutusi aset leidnud, märkis TNS Emori uuringujuht Aivar Voog.

Uuringu kohaselt oli detsembris toetus Reformierakonnale 33 protsenti (novembris 31 protsenti), Keskerakonnale ja Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale (SDE) võrdselt 22 protsenti (novembris vastavalt 23 ja 24 protsenti) ning IRLile 16 protsenti. Toetus IRLile on püsinud muutumatult viimased neli kuud.

IRLi elamislubade skandaal sai alguse 30. novembril, mis Voogi sõnul langes enam-vähem kahe küsitlusperioodi vahele. «Kui võrrelda omavahel novembri lõpu (23. -30. november) ja detsembri (7.- 14. detsember) kahe erineva küsitlusperioodi tulemusi, siis mõlemas oli IRLi reiting 16 protsenti. Seega vähemalt esialgu pole see skandaal muutunud IRLi positsiooni tugevust. Ühelt poolt ühtede IRLi liikmete põlualuseks saamine ja teiselt poolt teiste IRLi liikmete tegevuse silmapaistev meediakajastus, kuna neid pole ammu nii palju tsiteeritud, on kokkuvõttes erakonna reitingu vähemalt detsembris muutumatuks jätnud,» sõnas Voog.

Voog märkis, et Reformierakonna reiting küll tõusis kahe protsendipunkti võrra, kuid see mahub erakonna toetusprotsendi viimase poolaasta tavapärasesse muutuste vahemikku, mis on 29-33 protsenti. Ka SDE reitingu detsembris mahub erakonna toetusprotsendi viimase poolaasta tavapärasesse muutuste vahemikku, mis on 21-24 protsenti.

«IRL on elamislubade äri väga selgelt ja üheselt hukka mõistnud ning näib, et see sõnum on inimesteni jõudnud. Avalikkus on mõistnud, et IRL on erakonnana elamislubadega seonduvat käsitlenud väga avatult ning põhjalikult. Elamislubade juhtumit on arutanud erakonna eestseisus ja volikogu. Kaks sellega seotud isikut on erakonnast lahkunud. Tundub, et need sammud on vastanud avalikkuse ootusele. Samas on selge, et juhtunus ei ole veel lõplik selgus saabunud ning selgitustööd avalikkusele ja erakonna liikmetele tuleb jätkata,» ütles BNS-ile erakonna peasekretär Priit Sibul.

Sibul nentis, et teiste erakondade toetusprotsendid on muutunud vähe ning sarnaseid kõikumisi võib näha iga kuu. Samas sõnas Sibul, et SDE venekeelsele elanikkonnale suunatud kampaania pole nende toetust tõstnud. «Näib, et võimalik ühinemine Vene Erakonnaga ei pruugi meeldida sotside praegustele valijatele,» ütles ta.

SDE peasekretäri Indrek Saare sõnul näitab uuringu tulemus, et eksinud on skeptikud, kes ennustasid, et läbirääkimised Vene Erakonnaga tähendavad sotsidele drastilist toetajate vähenemist. «Seda pole juhtunud. On näha, et hirmud, mida on püütud külvata, ei ole tõsiseltvõetavad ja seda mõistab ka meie valija. Oleme seisukohal, et sotsiaaldemokraatide koostöö Vene Erakonnaga tähendab uut ajajärku ja jõudude ümberjagamist Eesti poliitikamaastikul,» ütles Saar BNSile.

«Jääme huviga ootama, milliseks kujuneb toetus erakondadele uuel aastal, kui «kuuma detsembri» sündmustest on aega mööda läinud ja inimesed suudavad toimunut juba distantsilt hinnata.»

Reformierakonna peasekretär Martin Kukk ütles BNSile, et üle kolmandiku valijate jätkuv toetus Reformierakonnale on hinnang valitsuse tegevusele. «IRLi stabiilne toetus on tervitatav, kuigi ei ole kindel, kas kõik valijad on selles küsimuses veel tänaseks oma seisukoha kujundanud. Eesti huvides on stabiilne valitsuskoalitsioon ning Reformierakonna huvides on koalitsioonipartner, kellele võib kindel olla,» sõnas Kukk. «Sotsiaaldemokraatide toetuse languse põhjuseks võib olla nende tegevus muukeelse valija kõnetamisel, mis ei pruugi meeldida tavapärasele SDE valijale.»

Keskerakonna aseesimehe Kadri Simsoni sõnul on fakt, et käimasolev elamislubade skandaal ei ole IRLi toetust mõjutanud, pigem anomaalia kui tegeliku arvamuse peegeldus. «Ilmselt saab põhjalikumaid järeldusi teha pärast järgneva uuringu avaldamist. Pea kaks aastat enne järgmisi valimisi polegi avalikul arvamusel peale suuremõõduliste skandaalide muud põhjust suuri kõikumisi ette võtta. Seega näeme ilmselt pikalt uuringuid, kus statistilise vea piirimail toimuvad protsendimuutused peaks saama süvaanalüüsi, kuigi nad seda tegelikult ei vääri,» ütles Simson BNSile.

TNS Emor küsitles 778 valimisealist kodanikku ajavahemikus 23. novembrist 14. detsembrini. Kokku küsitleti 778 valimisealist kodanikku. Detsembris oli «ei oska öelda» vastanute osakaal 29 protsenti.

Erakondade toetusprotsendid on näidatud nendest, kellel on erakondlik eelistus, seega «ei oska öelda» vastanute protsent elimineeritakse. Antud andmete näitamise viis muudab erakondade toetusprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega. Seega antud andmete esitamine võimaldab näha erakondade võimalikku osakaalu riigikogus, kui valimised oleks toimunud uuringu küsitlusperioodil ja antud kandidaatide valikuga.