Siseministeerium võttis käsile teema, kas politseinikud ja päästjad peavad või võivad oma põhikohustuste kõrvalt täitma ka selliseid ülesandeid, mis otseselt elude päästmisega seoses ei ole ning kas selle eest tuleks raha sisse kasseerida abi saanud inimeselt.
Siseministeerium saatis politsei- ja piirivalveametile ning päästeametile kirja, milles huvitub nende seisukohast, kas sellised tegevused nagu autode kraavist väljatõmbamine, karile või kaldale jooksnud veesõidukite väljaaitamine on nende asutuste põhikohustuse kõrval kohustus või õigus.
Ministeerium soovib asutustelt ülevaadet väljakujunenud praktikast selliste sündmuste lahendamisel. Samuti palutakse infot, millised lisakulud sellega tekivad, kas neid kulusid nõutakse sisse teenuse saajalt ning kas selleks on piisav õiguslik alus. Ministeerium tahab ka asutuste arvamust, kas neid ülesandeid tuleks teha tasulise teenusena.
Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimisosakonna osakonna juhataja ülesannetes olev Priit Laaniste ütles, et küsimus ei ole mitte niivõrd soovis kulusid kokku tõmmata, kuivõrd tagada ühesugune käitumine Eesti kõigis paigus.
«Praegu on suhteliselt samasuguste sündmuste lahendamisel eri paigus käitutud erinevalt – mõnes kohas tõmmatakse kohe masin välja, teises kohas öeldakse, et see pole meie asi,» rääkis ta.
«Iseenesest praegu selles valdkonnas tasulisi teenuseid ei pakuta, aga minevikus on neil ka teatud tasulised teenused olnud – kas päästeamet veab kuhugi vett või mis iganes,» lausus Laaniste. Nüüd tahetaksegi seisukoht kujundada, kas seda on üldse vaja teha või on lihtsam öelda, et sellega tegeleb mõni eraettevõte.
Laaniste tõdes, et kui teatud abi hakataks tasulise teenusena pakkuma, võib tekkida ka kummalisi situatsioone. «Kui päästeametil on olemas võimekus aidata ja võib-olla ka lihtne asi, aga hakkab ütlema, et teeb seda ainult raha eest. Ega inimesed sellest vaimustuses ole. Ses mõttes on kindlasti praegune olukord elanikele meeltmööda, aga riigile ilmselt ka kulukas,» arvas Laaniste.
Samas lisas Laaniste, et ega näiteks auto väljatõmbamine pruugi alati ka kulukas olla, kui päästeauto juba sündmuskohal, neli tugevat meest ja autol vints ka olemas. «Lihtsalt jääb küsimus, kas see on päästjate funktsioon. Aga olukordi on ka väga erinevaid.»
Ühise arutelu tulemusena on ministeerium valmis ka seadustesse muudatusi tegema. «Juhul, kui tuleb välja, et oleks vaja muudatusi õigusaktides, siis tuleb seda teha, aga võib-olla piisab ka lihtsalt asjade selgeks rääkimisest,» sõnas Laaniste.
Pole tuletõrjeamet
Päästeameti peadirektor Kalev Timberg ütles, et päästeamet pole selliseid kulusid välja arvutanud. «Minule ei meeldi niisugune lähenemine, et päästeamet taanduks ainult tuletõrjeks. Me ei ole tuletõrjeamet, oleme päästeamet ja peame oma ressursi piirides osutama abi,» ütles Timberg teisalt.
Ta kinnitas, et ega päästeametnikud igasugust autot kraavist välja tõmbamas käigi. «Me käime siis, kui see on seotud liiklusõnnetusega, inimesed viiakse ära ja sõiduk tuleb teele tagasi saada. Me aitame kindlasti siis, kui masin on selliselt kraavis, et see segab liiklust,» tõi ta näiteid. «Väiksematel juhtudel inimesed kutsuvad ka tasulist maanteeabi. Häirekeskus küsib, kas olete viga saanud, kas elu on ohus ja kui mitte, uskuge mind - ei saadeta päästemasinat väljagi, » rääkis Timberg.
Timberg lisas, et ta ei tahagi, et päästeamet muutuks teenusepõhiseks. «Siis tekib meil ju kohe ka kohustus minna kohale, muidu inimene küsib, miks te ei tule, ma ju maksan!»