Salasigarettide sissevedu Venemaalt on Eesti üks suuremaid salakauba-artikleid. Konjunktuuriinstituudi andmetel jäi seetõttu 2010. aastal saamata maksutulu summas 57 miljonit eurot.
TV3: salasigareti paki saab poehinnast poole odavamalt
17. detsember 2011, 23:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võitlus käib, kuid kohati tundub, et tulutult, sest sisseveetava suitsu kogused on aastatega hoopiski suurenenud. Salasigaretipakk on poehinnast poole odavam, kuid ligi poole kallim, kui idapiiri taga Ivangorodis, vahendas TV3 «Seitsmesed uudised».
Oluline vahe tuleb sigarettide müügil sisse tavakaubanduses. Näiteks suuremaid selle linna kaubandusettevõtteid Rimi müüb kuni 50 pakki päevas. Müüginumbrid Eesti lõikes on drastilised.
«Kui me võrdleme ennast teiste sama rahvaarvuga linnadega, siis me müüme kuus umbes 36 000 pakki sigarette, Pärnus müüakse 215 000 pakki ja kui me räägime Valgast, mis on tunduvalt väiksem kui Narva, siis nemad müüvad 68 000 pakki kuus,» rääkis Narva Rimi juhataja Julia Viirpalu.
Reeglina Narva kaubandusettevõtted ei julge sellel teemal rääkida – kardavad kättemaksu. Võitlus salasigarettide müüjatega tänavatel on politsei mure.
«Sellel aastal on ära võetud 5300 pakki, eelmisel aastal 3400. Pluss tegeleme veel ka salaviinaga. Sellel aastal oleme ära võtnud 75 liitrit, eelmisel aastal 370,» rääkis Narva politseiosakonna juht Sergei Andrejev.
Ilmselgelt on see piisake meres. Konjunktuuri instituudi andmetel moodustasid salasigaretid eelmisel aastal Ida-Virumaal 70 protsenti tulust.
Põhiline raskus võitlusel piiril on maksu- ja tolliameti ja piirivalve õlul. Ladu piiril on pilgeni äravõetud suitsu täis.
Sellel aastal on juba kinni peetud 4,1 miljonit salasigaretti, mis on võrdne eelmise aastaga. Korraga tohib üle tuua vaid 2 pakki. Sigaretimuulad on erinevad – vanemad koduprouad ja viimasel ajal aina rohkem ka noored.
«Juhul kui puuduvad järjekorrad, siis on ta võimeline 10-15 korda üle piiri käima. Kui inimene mitu korda käib, siis ta jääb meile ikka meelde. Teistkordselt kui ta jääb vahele, me nõuame temalt kas maksustamist või sigarettide loovutamist riigile hävitamiseks,» rääkis maksu- ja tolliameti Ida piirkonna ametnik Aleksander Saltõkov.
Piirivalvurite ülesanne on avastada suitsu kogu piiri ulatuses. Juba koha peal on näha inimesi, kes tulid just Venemaa poolt ja kohe lähevad jälle. Suured tegijad teevad teistmoodi.
«Kasutatakse mooduseid, kus visatakse kilesse pakitud sigaretikastid vette ja kasutatakse Narva jõe looduslikke omadusi, et vooluga kantakse Eesti poolsele kaldale, kus teatud grupp on vastas, kes peaks need sigaretid toimetama ohutusse kohta,» rääkis Ida-Viru piirivalvebüroo juht Aimar Köss.
Need on vaid mõned näited. Piirivalve on sellel aastal avastanud 127 juhtumit, kinni on peetud üle miljoni sigareti enam kui eelmisel aastal. Salasigaretid ja salakaubandus on kohalik sotsiaalne probleem.