Tuhanded Ukraina lõunaosas elavad inimesed jäid gaasitüli tõttu sooja veeta. Paljude tööstusettevõtete ja haridusasutuste töö on häiritud.
Tuhanded ukrainlased jäid sooja veeta
Sooja vee kaotasid näiteks Sevastopoli ja Jalta elanikud. Mõlemad linnad asuvad Krimmi autonoomses vabariigis, mille NSV Liit 1954. aastal nõukogude Ukrainale andis, vahendas AFP.
Peamiselt venekeelse elanikkonnaga Jalta aselinnapea Juri Kritšenko teatel muutus olukord pärast Vene gaasigigandi Gazprom gaasitarnete lakkamist 80 000 elanikuga kuurortlinnas kriitiliseks. Kütteotstabeks mõeldud gaasivarude vähenemise tõttu otsustasid linnavõimud võtta vastu otsuse vee soojendamine peatada ning tööstusettevõtete gaasinorme vähendada.
Kritšenko teatel võib olukord muutuda veel hullemaks, kui Gazprom ja Ukraina riiklik gaasiettevõtte Naftogaz kiiresti uutes gaasihindades kokkuleppele ei jõua.
Vene Musta mere laevastiku kodulinna 380 000 elanikuga Sevastopoli võimud teatasid ametlikus avalduses, et peatasid alates tänasest vee soojendamise, et säästa gaasi linna küttesüsteemide jaoks.
Austria keemiatööstusettevõtte OstChem teatel põhjustab ebastabiilne gaasivarustus Ukraina lõunaosas asuva Armjanski tehase töös probleeme. Viies linnas asuvast koolist on tunnid ära jäetud kahes koolis.
Ukraina venemeelsesse Regioonide parteisse kuuluvad opositsioonipoliitikud hoiatasid, et gaasinappusest põhjustatud hädad viia tuua kaasa «sotsiaalse plahvatuse».