Keskerakonna ja riigikogu liikme Mailis Repsi sõnul on nemad seisukohal, et tugeva riigi toimimiseks peaks tasuta ja hea haridus olema kättesaadav kõigile ning väga hea haridus peaks olema ühtmoodi kättesaadav nii linna kui ka maalastele.
Reps: hariduspoliitika ei anna õpetajatele kindlust
19. detsember 2011, 13:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kolme õppesuuna nõue võimaldab haridus- ja teadusministeeriumil viia läbi paljuräägitud gümnaasiumite massilise sulgemise, mida on plaanitud juba eelmise haridusministri aegadest. See ohustab aga enim just maapiirkondi,» hindas ta.
Reps tõstis esile, et uuringute kohaselt on õpetajaameti üks suuremaid puudusi pidevalt muutuv hariduspoliitika, mis ei anna kindlustunnet, kas kool, kus õpetatakse, on ka homme veel olemas.
Repsi sõnul on haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo siiani väitnud, et õpetajate palgatõus on võimalik üksnes koolivõrgu ümberkorralduse teel, seega on gümnaasiumide nn riigistamise eesmärk ikkagi raha kokkuhoid.
Repsi hinnangul võib senise struktuuri ümberkorraldamine aga kallimaks minna. Ta tõi näiteks, et gümnaasiumivõrgu koondumine suurematesse keskustesse nõuab koolitranspordi korraldamist või õpilaskodude ehitamist, lisatoetusi elamise ja söögikuludele.
«Selliseid investeeringuvõimalusi kohalikul linnal, aga ka riigil täna ei ole,» sõnas Reps.
Reps lisas, et seni pole veel ka selge, mis saab õpetajatest, kes kaotavad töö.
Kutsekoolidega Repsi arvates gümnaasiumiharidust kõrvutada ei saa, sest kutsekoolide juures on ühiselamud, kuid riigil seni toetused gümnaasiumihariduseks puuduvad.
«Seega kodust kaugele õppima asuva lapse kulud - bussisõit või korteriüür - tuleb tasuda vanematel, mis paraku pole kõigile jõukohane,» selgitas Reps.
Tema sõnul loob kodulähedane kool sideme kooli ja kodu vahel, mis on oluline probleemsete kodude ja õpilaste puhul.
«Kui vanematel pole materiaalseid vahendeid või soovi last kaugemale kooli saata, võib ta kodu lähedalgi omandada hea hariduse, tihti just individuaalse lähenemisega,» lisas ta,
Kutsekool on Repsi arvates alternatiiv ja ka täiendus kõrgkoolile ning noorte hulgas on kutsekooli maine viimastel aastatel üha kõrgem ja ka tööandjate tagasiside on väga hea.
Reps meenutas, et kutsekoolide populaarsus hakkas tõusma siis, kui sinna suunati rohkem rahalisi vahendeid.
Ta oli nõus, et kutsehariduse mõjukamaks muutmine on väga oluline ja kahtlemata teostamist vajav idee.
«Kuid eelkõige peavad noored tajuma, et kutsehariduse omandamine annab neile reaalse kindlustunde tuleviku suhtes – võimaluse leida tööd,» selgitas Reps.
Keskerakonna seisukoht on, et senisest suurem peaks olema koostöö kutseharidusasutuste ning ettevõtete vahel – seda tööpraktika pakkumise osas. Riik peaks rahastama kutsekoolilõpetajate praktika-aastat omal erialal töökogemuste saamiseks.
Probleemseks pidas Reps aga olukorda erivajadustega laste koolides, kus riik on oma rahastamises ning investeeringutes olnud omavalitsuse koolidest palju kehvem ja paindumatum peremees.
«Seetõttu ei toeta kindlasti koolide riigistamist,» sõnas ta.