Mihkelson: ELi välispoliitika on minemas tagasi pealinnadesse

Raul Sulbi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroliidu liidrid Herman van Rompuy ja Jose Manuel Barroso tervitavad Venemaa presidenti Dmitri Medvedevit.
Euroliidu liidrid Herman van Rompuy ja Jose Manuel Barroso tervitavad Venemaa presidenti Dmitri Medvedevit. Foto: SCANPIX

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson leidis 2011. aasta välissündmusi kokku võttes, et Euroopa Liidu välispoliitika on Brüsselist tagasi minemas riikide pealinnadesse, eelkõige Berliini ja Pariisi.

«Nüüd, nagu kiuste, toimuvad maailmas sellised sündmused, kus Euroopa peaks olema väga jõuliselt oma positisooni kujundamas, me näeme praegu seda, et ELi välispoliitika, olgugi, et Lissaboni lepingu järgselt peaks see olema ühtne ja ühest kohast juhitud, on tagasi minemas pealinnadesse, eelkõige Saksamaale ja Prantsusmaale, see kindlasti lahustab ka ühispositsiooni, mille järgi nii väga vajadus on tegelikult,» selgitas Mihkelson ETV saates «Välisilm».

ELi ühtset tugevat häält välispoliitikas pole Mihkelsoni hinnangul varasemailgi aastail väga olnud, ka võlakriis ja selle sügavamad põhjused olid pikka aega juba näha.

Rääkides Venemaa–ELi 15. detsembril toimunud tippkohtumisest rõhutas Mihkelson, et Eesti eesmärk ELis toimides on väga selgelt ühispoliitikate  nagu siseturg, ühtne energiapoliitika ja ühtne julgeolekupoliitka olemasolu, kuna meil pole alternatiive ühtsele poliitikale.

«Britidki on öelnud, et ELis olemine on nende rahvuslik huvi, Euroopa Liit ühtsena on hoopis mingi muu tase suhtestudes India, Hiina, Brasiilia või mõne teise tõusva riigi või piirkonnaga,» rõhutas Mihkelson.

«Ilma ühispoliitikata Euroopal väga head tulevikku pole,» hoiatas Mihkelson.

«Idanaabri pool toimunud muutused on järgus, kus ei maksa teha ennatlikke järeldusi, ees ootavad 4. märtsi presidendivalimised ja Moskva linnaduuma valimised, 24. detsembri meeleavaldus,» loetles Venemaa-ekspert.

«Murrang on toimunud uue noorema keskklassi meelsuses, meeleavaldustes on väljendunud inimeste soov omada rohkem neid kodanikuvabadusi, mis Venemaa põhiseaduses on tegelikult ju kirjas,» tõdes Mihkelson.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles