Soome dotsent: Nord Streamil on sõjaline tähendus

Mari Kamps
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Wikipedia.org

Soome võimuliidrid on Nord Streami gaastorustikku nimetanud puhtalt keskkonnaküsimuseks, dotsent Alpo Juntneni hinnangul on sel siiski selgelt sõjaline tähendus.


Venemaa maagaas on taas kerkinud julgeolekupoliitilise diskusiooni nagu ka eelmistel talvedel, Soomes pole taolist keskustelu aga tekkinud, kirjutab STT.

Läänemerre kavandatava gaasitorustiku julgeolekupoliitilisest tähendusest pole Soome avalikult räägitud.

Peaminister Matti Vanhanen on väitnud, et toru pole Soome jaoks poliitiline ega mitte mingil juhul ka julgeolekupoliitiline probleem. Seda seisukohta pole küsitavaks kuulutanud ükski tipp-poliitik.

Spetsialistide hulgas ei peeta hiigelettevõtmist lihtsaks keskkonnaküsimiseks.

Riigikaitse ülikooli strateegia osakonna dotsent Alpo Juntuneni sõnul kuulub hanke juurde selgelt ka sõjaline aspekt. Venemaa laevastik hakkab ju hoolitsema torujuhtme ehitamise ja toimimise turvalisuse eest.

«Ilma pikema jututa tähendab see, et Läänemere jõupoliitiline ja samas ka strateegiline tähendus hakkab suurenema,» selgitas Juntunen.

Rootsis ja Venemaal on kavandatav gaasitorustik tekitanud muu hulgas muret julgeoleku pärast. Juntuneni sõnul puudutab hange Soomet oluliselt rohkem kui Rootsit, kuna gaasitrass on väga lähedal Soome territoriaal- ja majandusvetele.

Rootsis möödub gaasitorustik suhteliselt lühikesel teekonnal vaid Gotlandi saarest.

Rootsi kahtlustab, et Gotlandi lähistele kavandatav hooldejaam muutub tegelikkuses luurekeskuseks, merre paigutatavad hüdrofonid ja rõhumõõturid hakkavad jälgima Rootsi laevastiku tegemisi. Spekuleeritud on ka võimaliku terrorirünnakuga.

Rootsi jaoks on probleemiks ka see, et pärast Baltimaade iseseisvumist vähendati rannavalvet.

«Olukorda on nüüd muutumas Venemaa tugevnemise tõttu ja nad märkavad, et Venemaa tuleb Rootsile uuesti lähemale mööda Läänemere põhja just Gotlandi juures.»

Juntunen tunnistab, et Venemaal on kõik võimalused suurendada sõjalist aktiivsust Läänemerel ka ilma gaasitoruta. Tõsiasi on see, et Venemaa on teatanud gaasitorustiku valvamisest.

Suurbritannias University College of Londonis töötav soomlasest dotsent Sami Moisio leiab, et Euroopas on kombeks muuta julgeolekuküsimuseks ELi ja Venemaa suhted ja eriti need, mis puudutavad Venemaad ja ELi uusi liikmesriike.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles