Läti parlament koguneb keeleküsimuse tõttu erakorralisele istungile

Valitsuskoalitsiooni kuuluvad Zatlersi Reformierakond (ZRP), Valdis Dombrovskise juhitav paremtsentristlik Ühtsus ja rahvuslik blokk Kõik Läti Heaks! – Isamaale ja Vabadusele / LNNK ning opositsioonierakond Roheliste ja Põllumeeste Liit (ZZS) on lubanud hääletada vene keele riigikeeleks saamise vastu, vahendas lõunanaabrite uudistevõrk LETA.

Septembrikuised parlamendivalimised võitnud Koosmeele Keskus, mis esindab peamiselt venekeelse elanikkonna huve ning mille liider Nils Ušakovs julgustas vene keele toetuseks allkirju koguma, on lubanud jääda hääletusest kõrvale.

Läti riiigipea Andris Bērziņš, kes andis täna parlamendile üle põhiseaduse täiendamise eelnõu, viitas parlamendispiiker Solvita Āboltiņale saadetud kaaskirjas, et muudatused on vastuolus põhiseaduslike ideega Lätist kui rahvusriigist.

Ühtlasi palus Bērziņš presidendikantselei teatel põhiseadususkomisjoni hinnangut, kas sellise eelnõu arutamine on konstitutsiooniga üldse lubatud. Ka leidis Bērziņš, et eelnõu ei võimalda siduda Läti ühiskonda.

Selleks et vene keelest saaks läti keele kõrval teine ametlik riigikeel, on vaja muuta riigi põhiseaduse viit paragrahvi, millest riigikeelt puudutava 4. paragrahvi muutmine eeldab kindlasti ka rahvahääletuse korraldamist.

Referendumi korraldamiseks on vajalik kümnendiku Läti valimisõiguslike kodanike ehk 154 379 inimese toetust ning novembris koguti rahvahääletuse toetuseks keskvalimiskomisjoni esialgsetel andmetel 187 378 allkirja.

Kuna vajalik arv allkirju õnnestus kokku saada, peab ettepaneku osas võtma seisukoha seim. Suure tõenäosusega hääletavad rahvasaadikud vene keelele riigikeele staatuse andmise vastu ning ilmselt korraldatakse selles küsimuses rahvahääletus, mis peab toimuma kaks kuud pärast hääletust parlamendis.

Põhiseaduse muutmiseks peab referendumil selle poolt olema vähemalt pool hääleõiguslikest kodanikest.