Haridusministeerium teatas arengupeetusega lastele kutseõpet pakkuda soovinud Anni akadeemiale koolitusloa andmata jätmist kommenteerides, et õppeasutus ei vastanud vajalikele tingimustele ja võiks kaaluda koostööd teiste kutsekoolidega.
Ministeerium: Anni akadeemia võiks mõelda koostööle kutsekoolidega
21. detsember 2011, 15:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ministeerium rõhutas, et Eesti üldine hariduspoliitiline alus hariduslike erivajadustega õppijate suhtes on kaasav haridus. «Sellest tingituna ei ole meil ühtegi spetsiaalset erivajadustega laste kutseõppeasutust. Püüame kaasata erivajadustega õppijaid kõigi kutseõppeasutuste õppijaskonda, meil on kogu kutseharidussüsteemis tuhatkond erivajadustega õppijat,» kommenteeris Tarmu Kurm ministeeriumi avalike suhete osakonnast.
Ta jätkas, et koolitusluba väljastatakse õppeasutuse pidaja taotluse alusel ja kooskõlas õigusaktidest tulenevate nõuete täitmisega. «Ühtegi koolitusluba Anni akadeemiale väljastatud ei ole,» ütles Kurm. «Õppeasutus esitas koolitusloa taotluse kutseõppe korraldamiseks möödunud aastal, kuid võttis taotluse tagasi, kuna neil puudus omakapital miljon krooni. See on aga koolitusloa väljastamise üks eeltingimusi. Samuti ei vastanud seadusest tulenevatele nõuetele pedagoogide kvalifikatsioon, õigusaktidega kooskõlas ei olnud ka põhikiri.»
Kurm märkis ka, et Pärnu Postimehe artiklis nimetatakse kutseõppe lipulaevaks Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskust, mis on tegelikult oma põhimääruse järgi sotsiaalministeeriumi hallatav riigiasutus ning kutseõppe läbiviimiseks neil koolitusluba puudub. «Ehk siis Astangu ei ole kutseõppeasutus, vaid täiskasvanute koolitusasutus,» selgitas Kurm.
Ka Anni kool võiks ministeeriumi hinnangul kaaluda täiskasvanute koolitusasutuse loomist ja mõelda erinevate koostöövõimaluste peale olemasolevate kutseõppeasutustega. «Astangu keskus teeb koostööd Haapsalu Kutseõppekeskusega, Maarja külas on Räpina Aianduskooli koolituskoht, kus kutseõpet saavad Maarja külas elavad erivajadustega noored. Ka näiteks Pärnumaa Kutsehariduskeskuses õpivad teiste hulgas hariduslike erivajadustega õpilased,» tõi Kurm näiteid.
Tänane Pärnu Postimees kirjutas, et haridus- ja teadusministeerium ei väljastanud Pärnus arengupeetusega noortele kutseõpet pakkuda soovivale Anni akadeemiale koolitusluba, tuues põhjenduseks miljonikroonise omakapitali puudumise. Samuti olla kooli eestvedajale Liina Lokkole öeldud, et Eestisse pole sellist õppeasutust vaja.