Läti parlament lükkas täna hommikul toimunud erakorralisel istungil tagasi seaduseelnõu vene keelele riigikeele staatuse andmise kohta.
Läti seim hääletas vene keele vastu
Vene keele riigikeeleks tunnistamise vastu hääletas 100-liikmelises parlamendis 60 saadikut ning selle poolt polnud ükski rahvaesindaja, vahendas lõunanaabrite uudistevõrk LETA.
Parlamendivalimised võitnud Koosmeele Keskus, mis esindab peamiselt venekeelse elanikkonna huve ning mille liider Nils Ušakovs julgustas vene keele toetuseks allkirju koguma, jäi hääletusest kõrvale.
Läti uudisteportaali mixnews.lv teatel lahkusid Koosmeele Keskuse saadikud protestiks ka parlamendi istungitesaalist. Keskusesse kuuluv parlamendisaadik Jānis Ādamsons süüdistas aga valitsust silmakirjalikkuses ja nimetas otsust häbiväärseks.
Valitsuskoalitsiooni kolm erakonda ning opositsiooni kuuluv Roheliste ja Põllumeeste Liit hääletasid vene keele riigikeeleks saamise vastu. Ainsa valitsuserakonna liikmena ei osalenud hääletusel rahvuslikku blokki Kõik Läti Heaks! – Isamaale ja Vabadusele / LNNK esindav Kārlis Kresliņš.
Nüüd pannakse küsimus rahvahääletusele. Referendum vene keele riigikeeleks tunnistamise üle toimub ilmselt 18. veebruaril ning selle korraldamine läheb Läti riigikassale maksma 1,7 miljonit latti (2,4 miljonit eurot).
Vene keele teiseks riigikeeleks saamiseks peab referendumil seda toetama vähemalt pool hääleõiguslikest kodanikest ehk üle 771 000 inimese. Tõenäosust, et nii ka läheb, peetakse väikeseks.