Kultuurkapital austas tippe seekord Viljandis

Omaniku leidsid kaheksa suurt, saja tuhande kroonist aastapreemiat ning lisaks neile veel 30 sihtkapitalide preemiat.

Tegemist oli esimese korraga, mil see pidulik üritus leidis aset väljaspool Tallinna. Kuigi korraldajad väljendasid enne pidu ettevaatlikult kahtlust, kas kõik ligi poolest tuhandest kutsutust kohale tulla saavad, osutusid nende kartused alusetuks. Pärimusmuusika ait sai kultuurikandjaid pilgeni täis.

Preemiate kätteandmisel tuletas kultuuriminister Laine Jänes meelde külmi ja kõledaid tuuli, mis kultuurkapitali kohal möödunud suvel puhusid.

Jalaga tagumikku

«Tegelikult me saime hakkama ning jäime alles ja ellu,» avaldas minister arvamust. «Ma ei taha öelda, et need tuulevihinad on täiesti kadunud, aga me saime hakkama tänu sellele, et hoidsime kokku.»

Minister lisas, et praegu on populaarne rääkida kokkuhoiust finantsilises mõttes, tema aga peab silmas inimeste kokkuhoidmist.

«Kultuurkapitalile ja kultuurirahvale on oluline see, et me kõik oleksime üks ühine ja tugev rusikas, siis kuuldakse ka vaikust,» lisas ta. «Möödunud aastal on aset leidnud arvutult kultuurisündmusi ning tippude tippude valimine on keeruline olnud.»

Möödunud kultuuriaastat peab minister kirevaks ja põnevaks.

Tseremoonia vahepalades ei jäetud muidugi otseselt viitamata vahepeal heaks tooniks peetud kultuurkapitali tümitamisele. Lava punasel vaibal taoti jalaga tagumikku ning vajutati viimaks ka vahukooretort otse näkku maast münti võtma küünitanud tüüpilisele kultuuriinimesele, keda sel õhtul kehastas karismaatiline Taavi Eelmaa mõjusa pantomiimiga.

Kultuurkapitali kui riikliku turismibüroo iroonilise maskotina tuli lavalt paar korda eemale peletada ka täies matkavarustuses ja kottidega koormatud sihikindlat teatrimeest Üllar Saaremäed, kaenlas autostopiplakat reisi sihtmaa nimega «Kuuba».

Mälestused ja Vargamäe

Üks kultuurkapitali aastapreemiaid tuli Mari Tarandile raamatu «Ajapildi sees» eest, milles ta kujutas ausalt ja siiralt oma venna Juhani lapsepõlve selges eesti keeles ja ajapildi sees.

«Juhan ise andis mulle need sõnad, olla ajapildi sees,» tunnistas laureaat. «Sõjajärgne aeg oli keeruline, aga seal oli meie elu ja lapsepõlv. Seda oli huvitav jälle läbi elada.»

Mammutprojektile «Tagasi Vargamäele» läks julguse ning hingega tõe ja õiguse otsimise eest kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali peapreemia.

«Iga lavastaja jõuab mingil hetkel Tammsaareni,» arvas preemia vastu võtnud lavastaja Elmo Nüganen. «Selle projektiga oli seotud inimesi paljudest teatritest ning tegelikult ma tänan ka preemiaandjaid selle tähelepanu eest, mida nad Tammsaarele osutasid.»

Projekti meeskond lubas kindla sõnaga, et «Vargamäe Vabariik» tuleb tuleval suvel taas.
Rahvakultuuri peapreemia jäi seekord koju Viljandisse võõrustajale endale ehk Eesti Pärimusmuusika Keskusele missioonikindla ja tulemusrikka avahooaja eest.

Alates 1995. aastast annab kultuurkapital välja aastapreemiaid, mis määratakse aasta jooksul kõige rohkem silma paistnud kultuuritegelastele. 

Aastapreemiad 2008

Eesti Kultuurkapital tunnustas parimaid kultuuritegelasi kaheksas valdkonnas. Igas valdkonnas anti välja üks peapreemia suurusega 100 000 krooni, lisaks jagas iga sihtkapital veel väiksemaid preemiaid.

Välja andmata jäid praegu kirjanduse, näitekunsti ja helikunsti sihtkapitali preemiad, mis selguvad vastavalt emakeelepäeval, 14. märtsil, teatripäeval, 27. märtsil ja muusikapäeval 1. oktoobril.

Kultuurkapital annab aastapreemiaid välja alates 1995. aastast.

Kirjandus
Peapreemia – Mari Tarand: raamat «Ajapildi sees», oma venna Juhani lapsepõlve ausa ja siira kujutamise eest selges eesti keeles ja ajapildi sees

Kujutav  ja rakenduskunst
Peapreemia – Maarja Kask, Ralf Lõoke, Neeme Külm, Ingrid Ruudi: keskkonna- ja geopoliitiline ruumiinstallatsioon «Gaasitoru» 11. Veneetsia arhitektuuribiennaalil
• Elin Kard: Hobusepea ja Draakoni galerii juhtimine ja kureerimine ning galerii ajalugu kajastava kataloogi koostamine
• Reeli Kõiv: ülevaatenäituse «Eerik Haamer. Kahel pool merd» kureerimine Kumus ja Tartu kunstimuuseumis ning Eerik Haameri monograafia
• Tõnis Saadoja: personaalse mälu ja elukeskkonna vahelisi seoseid uuriv kontseptualistlik maalinäitus «Kodulinn Tallinn»
• Anu Juurak: multimediaalne näitus-installatsioon «Mis tunne on surra?» Linnagaleriis

Arhitektuur
Peapreemia – Ilmar Valdur, Andres Ojari, Markus Kaasik, Kalle Komissarov, Mihkel Tüür: Pärnu raamatukogu arhitektuurne terviklahendus
• Peep Jänes: Heimtali mõisa ringtalli ja tänapäevase spordihoone meisterlik ühendamine
• Mari Hammer, Tiiu Lõhmus, Helve Ilves, Villu Kadakas: Vanalinna hariduskolleegiumi gümnaasiumihoone kõiki ajalooetappe respekteeriv põhjalik restaureerimistöö
• Tea Tammelaan, Malle Jürgenson, Krista Lepland: kestev loominguline kõrgvorm inimsõbraliku ruumi loomisel
• Maarja Kask, Ralf Lõoke, Neeme Külm, Ingrid Ruudi: Eesti ekspositsioon Veneetsia XI arhitektuuribiennaalil – maju ja riigipiire ületav arhitektuurinägemine
• Maarja Kask, Ralf Lõoke, Karli Luik: Tartu Kesklinna kooli juurdeehitus – iseseisvat väärtust loova uuendusliku ruumistruktuuri kavandamine

Audiovisuaalne kunst
Peapreemia – Asko Kase: aasta film «Detsembrikuumus»
• Peep Puks: elutööpreemia
• Armin Altorf: parim taustajõud
• Ly Pulk: missioonipreemia
• Ain Mäeots: debüüdiauhind, mängufilm «Taarka»
• Rene Vilbre: parim mängufilm «Mina olin siin»
• Priit Pärn, Olga Pärn: parim animafilm «Elu ilma Gabriella Ferrita»
• Mait Laas: parim dokumentaalfilm «Aja meistrid»
• Armin Karu: isikliku panuse eest eesti filmikunsti

Helikunst
Peapreemia – Peep Lassmann: juhtroll Eesti muusika­elu ja muusikahariduse edendamisel ning särav interpreeditegevus

Näitekunst
Peapreemia – projekt «Tagasi Vargamäele»: tõe ja õiguse otsimise eest – julguse ja hingega!

Rahvakultuur
Peapreemia – Eesti Pärimusmuusika Keskus: pärimusmuusika aida missioonikindel ja tulemusrikas avahooaeg
• Raimo Pullat: rahvusvahelise aastaraamatu «Vana Tallinn» XX juubeliköite koostamine ja väljaandmine
• Sirje Ossipova: folklooriseltsi Hoiuspuu kõrgetasemeline esinemine folkloorifestivalil Baltica 2008 Leedus
• Ene Pars: näituse «Uuesti uus» korraldamine
• Asta Tagel: XIII käsitööpäevade korraldamine Põlvas
• Teater Liblikapüüdja: hingestatud kujundiloome 2008. aasta luulelavastustes
• Janika Oras: regilaululine kuulutamine, tuulutamine ja tähistamine
• Kuno Areng: festivali «Gustav Ernesaks 100»  korraldamine
• Hirvo Surva: Revalia kammermeeskoori  peadirigent

Kehakultuur ja sport
Peapreemia – Raul Rebane: olümpiavõitja Gerd Kanteri taustajõudude pikaajaline tulemuslik juhtimine
• Üllar Põvvat: pikaajaline tulemuslik töö veemotospordi arendajana ning noorte veemotosportlaste juhendajana
• Kalmer Musting: pikaajaline tulemuslik töö käsipalli arendajana, käsipallurite juhendajana ja suurima panustajana Põlva kujundamisse rahvusvaheliselt tunnustatud käsipallikeskuseks
• Remigija Nazaroviene: pikaajaline tulemuslik töö kergejõustiklaste juhendajana ja koondislaste Pekingi olümpiamängudeks ettevalmistajana
• Mehis Kard: pikaajaline tulemuslik töö eri spordialade arendajana
• Ülle Viinapuu: pikaajaline tulemuslik töö suusaspordi arendajana