Valitsus vene koolidele ajapikendust ei andnud

Hanneli Rudi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinnas Vabaduse kella jalamil toimunud pikett eestikeelse koolihariduse vastu.
Tallinnas Vabaduse kella jalamil toimunud pikett eestikeelse koolihariduse vastu. Foto: Liis Treiman/Postimees

Valitsus ei toetanud erandite tegemist osalisele eestikeelsele õppele üleminemisel venekeelsetes gümnaasiumides.

Valitsus ei rahuldanud Tallinna ja Narva linnavolikogude taotlust kokku 15 gümnaasiumi osas mitte minna järgmisest õppeaastast üle osalisele eestikeelsele õppele, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Taotlused jätkata vene õppekeelega gümnaasiumides üksnes venekeelse õppetööga esitasid Tallinna ja Narva linnavolikogud koolide hoolekogude ettepanekul tänavu kevadel.

Selleks õppeaastaks on erandit taotlenud koolidest Narva Paju kool muutunud põhikooliks ning Tallinna Paekaare gümnaasium ning Karjamaa gümnaasium ei avanud sel sügisel kümnendat klassi. Taotlus oli esitatud ka: Haabersti vene gümnaasiumi, Kesklinna vene gümnaasiumi, Lasnamäe gümnaasiumi, Lasnamäe vene gümnaasiumi, Linnamäe vene lütseumi, Tallinna juudi kooli, Tallinna Mustjõe gümnaasiumi, Tallinna Tõnismäe reaalkooli, Narva 6. kooli, Narva kesklinna gümnaasiumi, Narva Pähklimäe gümnaasiumi ja Narva Soldino gümnaasiumi osas.

Haridus- ja teadusministeerium nendib, et vastavalt seaduse nõuetele alustati koolides eestikeelsele aineõppele üleminekut juba viis aastat tagasi ning nii õpetajate kvalifikatsioon kui ka õpilaste põhikoolis omandatud eesti keele oskus ei ole takistuseks osalisele eestikeelsele õppele üleminekuks.

Seda kinnitab ka TNS Emori poolt tänavu sügisel läbiviidud uuring, millest selgub, et kõige positiivsemalt suhtuvad osalisele eestikeelsele õppele üleminemisele venekeelsete inimeste grupp, kes ise kõige vahetumalt üleminekut kogevad – noored ja õppijad. Suurem osakaal neist peab vajalikuks eestikeelse õppe osakaalu suurendamist põhikoolis ja senisest enam ka gümnaasiumis. Lisaks leiab neist suurem osa, et üleminekuga eesitkeelsele õppele saadakse hakkama.

Alates 2007. aastast on riik rahaliselt toetanud kõiki vene õppekeelega gümnaasiume. Toetust võis kasutada eesti keeles õpetatavatele õpetajatele suurema töötasu maksmiseks, õppevara soetamiseks, eesti keele oskust arendavate klassivälise tegevuse korraldamiseks jne. Erandit taotlenud 15 kooli on aastatel 2007 kuni 2010 saanud toetust kokku üle 4,5 miljoni krooni ehk üle 290 000 euro ulatuses.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles