Simmide advokaadid peavad läbima karmi taustakontrolli

Risto Berendson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sven Sillar usub, et Simmi soov saada maksimumkaristust ei saa olla tõsi.
Sven Sillar usub, et Simmi soov saada maksimumkaristust ei saa olla tõsi. Foto: Mihkel Maripuu

Pääsemaks ligi Herman Simmi NATO saladusi sisaldava kriminaalasja materjalidele, peavad kohtualuste kaitsjad läbima ilmselt kaitsepolitsei põhjaliku taustakontrolli.



Eeldatavalt kevadeks lõppeva eeluurimise mahukas tõendusmaterjal sisaldab suurel määral eri tasemega riigisaladusi. Seetõttu peab uurimist juhtiv riigiprokuratuur esimest korda taasiseseisvunud Eesti ajaloos lahendama probleemi, kuidas tutvustada toimiku materjale protsessiga seotud kaitsjatele.

Juhul kui prokuratuur otsustab, et Simmi kohtus süüdimõistmiseks on vaja toimikusse lisada ainult Eesti riigisaladusi puudutavad materjalid, piisab prokuröri määrusest.

Määrusega antakse protsessiga seotud advokaatidele ühekordne riigisaladuse luba, mis tähendab keeldu avaldada kohtuistungil kõneks tulevate juhtumite sisu.

Vastakad arvamused


Keerulisemaks muutub olukord siis, kui tõendusmaterjalidesse lisatakse välisriike puudutav NATO salajane info, mida Simm väidetavalt lekitas. Sellisel juhul peab kaitsepolitsei tegema erakorralise julgeolekukontrolli isikutele, kes on protsessiga seotud, kuid kes ei tohi saada teada riigisaladusi.

Tõenäoliselt on nendeks inimesteks advokaadid, rahvakohtunikud ja sekretär. Nii prokuröril kui ka kohtunikul on lähtuvalt nende ametist riigisaladuse luba olemas. Kõrvaliste isikute jaoks kuulutatakse protsess ilmselt kinniseks.

See tähendab, et erakorralise taustakontrolli peaksid läbima nii riigireetmises kahtlustatava Herman Simmi riigi määratud kaitsja Owe Ladva kui riigireetmisele kaasaaitamises kahtlustatava Heete Simmi kaitsja Sven Sillar. Sven Sillari isa Rein Sillar oli KGB Eesti osakonna viimane ülem.

Herman Simmi kaitsja väitel pole tema jaoks erakorralise julgeolekukontrolli tegemises midagi vastuvõetamatut. «Kui selleks vajadus tekib, siis päris kindlasti ei kavatse ma keelduda ja niimoodi end protsessist taandada lasta,» ütles Ladva.

Heete Simmi kaitsja Sven Sillar on selles küsimuses teisel seisukohal. Tema sõnul tekib niisuguse julgeolekukontrolliga olukord, kus riik saab ise valida, kes Heete Simmi kohtus kaitsma hakkab. «Riik otsustab ju sisuliselt ise, milline advokaat julgeolekukontrolli läbib ja milline mitte,» ütles Sillar.

Tema sõnul oleks kaitsjatele julgeolekukontrolli tegemine vastuolus advokaadi kutseõigusega. «Sisuliselt tekib kaitsepolitseil nii õigus advokaati kolme aasta jooksul jälgida ja jälitada,» nentis Sillar.

Tagatakse aus kohtupidamine


Samas võib Sillar julgeolekukontrollist üldse pääseda, sest Heete Simmi ei pruugitagi riigireetmises süüdistatuna kohtu alla anda. Kui aga antakse, oleks Sillari sõnul õigem eraldada Heete Simmi kriminaalasi Herman Simmi protsessist.

«Heete Simm ei ole kunagi puutunud kokku riigisaladust sisaldavate dokumentidega ja tema suhtes ei ole teostatud julgeolekukontrolli,» ütles Sillar. «Kui kaitsjale antakse kõik kriminaalasja materjalid, siis kuidas ma võin neid Heetele tutvustada?»

Juhtiva riigiprokuröri Lavly Lepa sõnul ei maksa karta, et eesootavas protsessis jäetakse kellelegi osalistest tõendid näitamata, kuna need on kaitstud riigisaladusega.

«Riigiprokuratuur tagab selles asjas ausa kohtupidamise koos ligipääsuga kõigile tõenditele ja seda ühtegi riigisaladuse seadust rikkumata,» kinnitas Lavly Lepp.

Kommentaar

Aivar Pilv
advokatuuri esimees:

Advokaatide kokkupuutumist riigisaladust sisaldavate materjalidega on viimasel ajal ette tulnud teisteski kriminaalasjades ja see on probleem.

Küsimus on selles, et meetmed, mida julgeolekukontrolli tegev kaitsepolitsei kasutada võib, on päris jõulised ja riivavad tugevalt iga isiku elementaarseid põhiõigusi. Kapol on õigus advokaati jälgida, teda pealt kuulata, advokaat peab oma sissetulekuid põhjendama. Isegi kui advokaat teab, et tal pole midagi karta, on see häiriv.

Ometi peab advokaat niisuguse nõudega arvestama ja leppima kui paratamatusega. Riik peab samas lahendama küsimuse, kuidas teha julgeolekukontroll kiiremini kui seaduses ettenähtud kolme aastaga. Vastasel korral jääb protsess venima.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles