Kredexi juht kiirlaadijate süsteemist: Eesti on katsepolügoon

Madis Filippov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elektriautod.
Elektriautod. Foto: Kristjan Teedema

Täna allkirjastati leping elektriautode kiirlaadimisvõrgustiku ehitamiseks. Kredexi juhataja Andrus Treier ütles, et Eesti on heas mõttes katsepolügooniks paljudele maailmas, kuna mujal maailmas nii kõikehõlmavat süsteemi loodud pole.

«See leping tegelikult ei ole see konkreetne taristu või konkreetsed autod, vaid see on midagi palju suuremat, rääkimata sellest, mida see Eesti tuntuse jaoks tähendab, kui me saame olla heas mõttes katsepolügooniks paljudele maailmas,» rääkis Treier. «Kusagil niivõrd kõikehõlmavat süsteemi seni loodud ei ole.»

Treier tõi välja, et Eesti elektriautode projektis on olulised partnerid nagu Mitsubishi ja ABB, mis tähendab, et Eestisse tuleb palju võimalusi teha selles valdkonnas koostööd, mida võibolla muidu poleks siia tulnud.

«Ka meie inseneride jaoks on see väga tänuväärne töö, mis sellele järgneb,» lisas Treier. «See on oluline ja tulevikku väga palju mõjutav projekt.»

ABB Balti riikide juht Bo Henriksson lisas, et kõnealune tehnoloogia on üsna noor ärivaldkond, mis muutub ka ABBs praegu strateegiliselt tähtsaks valdkonnaks. Nimelt ei olevat laadimine küll uus asi, aga kiirlaadimine on väljakutse.

«See turg on tulevikus ja ma usun, et oleme andnud sellele Eestis stardipaugu,» sõnas Henriksson. «See annab kindlasti signaali maailmale, et midagi on muutumas.»

Henriksson lisas, et elektriautode kasutamine annab inimestele võimaluse kasutada rohkem rohelist energiat.

Kiirlaadimisjaamade asukohad valitakse lähtudes liiklustihedusest ja kasutusmugavusest. Eesmärk on tagada elektriauto kasutajale turvatunne.

«Tänaseks on meil kokkulepe 124 kiirlaadimisseadme paigaldamiseks ja läbirääkimistes on kokku täna 172,» rääkis eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juht Mirja Adler. See arv võib veel muutuda ja räägitud on 200 laadimisjaamast.

Tallinnasse peaks tulema ligi 50 kiirlaadijat, maanteedele 70 ja asulatesse kokku ligi 110. Jutt käib nendest asulatest, kus elab vähemalt 5000 inimest ning lisaks turismiasulatest. Näiteks toodi Otepää. Samuti tulevad laadijad sadamatesse. Taristu peaks valmima järgmise aasta lõpuks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles