Türgi peaminister Recep Tayyip Erdoğan süüdistas täna Prantsusmaad Alžeerias toime pandud genotsiidis.
Türgi peaminister süüdistas Prantsusmaad genotsiidis
23. detsember 2011, 12:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Prantsusmaa hukkas alates 1945. aastast hinnanguliselt 15 protsenti Alžeeria rahvastikust. See on genotsiid,» ütles Erdoğan pärast seda, kui Prantsuse parlamendi alamkoda kiitis heaks seaduseelnõu, mis kriminaliseerib Esimese maailmasõja aegse türklaste korraldatud Armeenia genotsiidi eitamise, vahendas uudistevõrk AFP.
Prantsuse parlamendi esindajatekoda kiitis täna heaks eelnõu, mis võimaldab Armeenia genotsiidi eitajat karistada ühe-aastase vangistuse ja 45 000 euro suuruse rahatrahviga. Parlamendi ülemkoda hakkab teemat arutama järgmisel aastal.
Ankara on varem Pariisi hoiatanud, et seaduse vastuvõtmine kahjustab kahe riigi suhteid, kuna see on Türgi suhtes vaenulik ja suunatud otseselt Türgi ja Prantsusmaal elavate türklaste vastu.
Ankara kutsus täna konsultatsioonideks kodumaale ka Türgi suursaadiku Pariisis Tahsin Burcuoglu. Ka peatas Türgi eile sõjalise ja poliitilise koostöö Prantsusmaaga.
Türgi ja Armeenia vahelises dialoogis on endiselt komistuskiviks Osmani impeeriumis aset leidnud tapatalgud. Kõige süstemaatilisemalt toimus «armeenia küsimuse» lahendamine 1915.-1916. aastal Väike-Aasias, kus väidetavalt hukkus 1,5 miljonit armeenlast.
Osmani impeeriumi varemeile rajatud ilmaliku Türgi vabariigi valitsus eitab aga genotsiidi, väites, et hukkunud olid sõjakaose ohvrid ning nende hulgas surid ka paljud süütud islamiusulised türklased, kelle tapmisele armeenlased ja venelased kaasa aitasid.
Mustafa Kemali, rohkem tuntud kui Atatürki ehk türklaste isa, loodud revolutsioonilise Türgi vabariigi ametliku ajalookäsitluse kohaselt toimus Esimese maailmasõja ajal ja selle järel endiste Osmani impeeriumi riikides rahvusgruppide vaheline vaenutegevus, kus hukkus 300 000 kuni 500 000 armeenlast ning vähemalt sama palju türklasi.
Üle 20 riigi on ametlikult nimetanud armeenlaste vastu suunatud vägivalla genotsiidiks. Türgi vankumatusest ajaloo küsimuses annab märku aga asjaolu, et võimud on riikidest, mis on tunnistanud armeenlaste langemist genotsiidi ohvriks, oma suursaadiku tagasi kutsunud.