Tõenäoliselt saab Võru linnapeast Jüri Kaverist tuleva aasta aprillist üks enim tasustatud linnapea, kui tema palk tõuseb seniselt 1870 eurolt 2500 eurole ehk hoobilt ligi kolmandiku võrra. Rohkem teenivad linnapead Tallinnas, Tartus ja Pärnus, aga need on ka mitu korda suuremad linnad kui Võru oma 13 800 elanikuga, kirjutab Sulev Valner.
Samas taktis tõusevad ka kolme Võru abilinnapea palgad – linnavolikogu otsuse põhjal hakkavad nad saama 2125 eurot kuus. Seda on märgatavalt enam, kui teenivad näiteks naabermaakondade keskuste Valga ja Põlva linnapead. Kas tõesti on eesti ajakirjandus maha maganud uudise, et Võrus leiti naftat?
Võru volikogu reformierakondlasest esimees Erki Saarman vastab, et nende «nafta» on kohalikud inimesed. Tema sõnul tuleb linnajuhtidele hästi maksta, et nad oleks motiveeritud saavutama suuri tulemusi – lähima kolme-nelja aasta jooksul tuleb korda teha näiteks Kreutzwaldi gümnaasium, Katariina allee ja linnasaun.
Saarmani sõnul tuleb linnajuhtidele hästi maksta, sest mida korralikum on palk, seda vähem on korruptsiooniohtu ja «üldse pole poliitikas võimalik kellelegi midagi tagantjärele tasuda».
Kas pole siiski kohatu tõsta linnajuhtide palka, kui linna konsolideeritud võlakoormus oli rahandusministeeriumi andmetel 2010. aasta lõpus 80 protsenti, ületades kaugelt omavalitsustele lubatud 60 protsendi piiri?
Opositsioon kurjustab
Rahandusministeeriumi andmetel iseloomustab Võru linna lisaks võla suurusele ka elanike ja maksumaksjate arvu keskmisest kiirem vähenemine. Elanike arv on Võrus perioodil 2003–2011 vähenenud 6,4 protsenti (Eestis keskmiselt on vähenenud 0,2 protsenti).
Maksumaksjate arv on aga Võru linnas perioodil 2002–2010 vähenenud 5,3 protsenti (Eestis keskmiselt on see kasvanud 5,4 protsenti).
Rahandusminister Jürgen Ligi ei soovinud valitsuse liikmena omavalitsejate palku hinnata. «Ise teenin märksa vähem kui riigikogus ja pole aastaid palgatõusu näinud, aga 30 protsenti rohkem kui Võru linnapea uus palk,» annab ta mitmemõttelise kommentaari.
Hoopis kriitilisem on Võru endine linnapea ja volikogus opositsioonis istuv Anneli Viitkin (Keskerakond): «Olukorras, kus Võru linn on väga suurtes rahalistes raskustes, on selline käitumine meile vastuvõetamatu, ja usun, et on vastuvõetamatu ka paljudele linna kodanikele,» ütleb ta.
«Lisaks sellele, et koolid ja tänavad on investeeringute ootusest väsinud, vanurid tasuta sõidu lootuse maha matnud, loobutakse rahapuudusel ka linnarahvast rõõmustavast aastavahetuse ilutulestikust, kuid raha palgatõusuks leitakse?! Sellise käitumisega öeldakse valijatele selgelt, kus asuvad ja kes on selle koalitsiooni prioriteedid,» rõhutab Viitkin võitluslikult.
Personalikulud ei suurene
Samas peab tõdema, et volikogu istungil, kus linnajuhtide palgatõus otsustati, opositsioon sama kurja häält ei teinud, kuna neid polnud lihtsalt kohal. Erinevatel inimlikel põhjustel, ütleb Viitkin.
Volikogu esimehe Erki Saarmani meelest aga motiveerib just palga tõstmine tema erakonnakaaslasest linnapead ka linna võlakoormuse probleemile paremaid lahendusi leidma.
Linn ise nimetab oma võlast rääkides hoopis väiksemaid arve kui ministeerium, kõneldes umbes 40 protsendist. Siiski tunnistab Saarman, et uuest aastast kehtima hakkava kõigi linnaasutuste võlgade konsolideerimise reegli järgi ületab Võru linna võlakoormus 60 protsendi piiri, mis seaduse järgi välistab uued laenud.
Aga ilma lisaraha leidmata näiteks ammuoodatud Kreutzwaldi gümnaasiumi remont ei alga ning linna ja maakonna esinduskool peab jätkama tingimustes, mis pole koolile kohased. Erki Saarman annab mõista, et küll see mure lahenduse saab. Võimalikuks varukäiguks on linna jaoks Võru Soojuse müük. Samas üritati seda just 4,5 miljoni eurose alghinnaga müüa, aga selle hinnaga ei tulnud ükski ostja pakkuma ja soojafirma jäi esialgu veel müümata.
Erki Saarmani meelest võib Võru linnapea tööd vabalt võrrelda näiteks Põlva, Võru või Valga maavanema tööga ja seetõttu on ka sama suur töötasu igati õigustatud.
Veel rõhutab volikogu esimees Saarman, et linnavalitsuse personalikulu tervikuna eelarves ei kasva, vaid isegi natuke kahaneb, kuna neljas abilinnapea Innar Mäesalu siirdus Lääne maavanemaks ja tema töökohustused jagati allesjäänute vahel ära. Üldse on linnapea palgast suure numbri tegemine tema arvates populistlik pseudoteema.
Puhkusel olevalt Võru linnapealt ei õnnestunud sel teemal kommentaari saada.
Teiste linnajuhtide palk lähiajal ei kasva
Valga linnapea Kalev Härk vastab küsimusele, kas pole plaanis naabritelt palgatõusus eeskuju võtta, et unistada ju võiks, aga reaalne tulubaas ei anna mingeid võimalusi tuleval aastal linnavalitsuses palku tõsta. Härk ütleb ka, et pigem vajaks tõstmist spetsialistide tasemel linnaametnike, mitte linnajuhtide palgad. Tema enda palk on 1943 eurot kuus ja seda tõsta lähiajal plaanis ei ole.
Sama kinnitab ka kuus 1710 eurot teeniv Põlva linnapea Georg Pelisaar.
Kõige suuremat palka teenib linnajuhtidest Tallinna linnapea – 3286 eurot. Tartu linnapea Urmas Kruuse ametipalk on alates 2009. aastast 3196 eurot. Muide, Tartus vähendati tänavu linnavalitsuse liikmete arvu ühe abilinnapea võrra – nii nagu nüüd Võrus –, kuid see ei toonud kaasa muutusi teiste linnajuhtide palkades.
Pärnu linnapea palk vähenes pisut möödunud aastal (võrreldes eelneva aasta ja eelmise linnapea Mart Viisitammega) ja on praegu 2876 eurot pluss esindustasu 20 protsenti.
Palgatõusu plaanis ei ole.
Masu ajal kärbitud Rakvere linnapea palk on kuni 2013. aasta lõpuni 2229 eurot kuus. (PM)